Time for a cookie break

Oh tardo liin sa lõbumaja

2012-01-16T22:07:00.000+02:00

Selline lõust on siis, kui öösel neljani Gen-is ringi jaurata. Seejärel koju jõudes avastada, et hommikul on hindamised ning mitte ükski töö pole valmis. Alustada vesivärvidega pisikeste mullikese värvimist. Kell 8 kukkuda voodisse. Sisse magada. Õudusega avastada, et 10 min pärast peavad pildid juba seintel olema. Röökides kooli joosta. 2 tööd 5-st (sest rohkem ei jõudnud valmis) üles panna.
Ning kaks tundi M.-iga idioote mängida. Sest, hey, still drunk as fuck.

Retarderid

"I´m a little krabibaby"

the party zone

2011-12-15T01:35:00.000+02:00

õhtu oli. ja kell oli 9.30. ja kõik olid koolis. ja tegid värviringi. ja sõid nuudleid. ja kõigil oli hea olla.

I am robot hear me glitch

2011-12-15T01:25:00.000+02:00

Väike sneak peek. Peaks magama ka vahepeal, aga koolis on põnev ja kodus on veel põnevam. Homme hommikul tuleb end siiski 10.45 joonistamisesse vedada. Ungffff.

Mama anarchia

2011-12-09T00:09:00.000+02:00

Taaskord on kätte jõudnud see tore aeg mil hindamisteni vähem, kui 2 nädalat. No tegelikult ainult selle nädala lõpp, järgmise E-R ning ongi käes. Ainult et nüüd hakkab semester läbi saama ning 19.-23. tuleb vastu pidada rohkem kui ühe või kahe või kolme komisjoni ees. Brrr.
Päris kohutav tunne on küll, sest tundub nagu mitte midagi ei jõua ära teha. Kirjutasin paar päeva tagasi to do listi kah valmis. Sittagi see aitas, ainult jalad lõi alt nõrgaks - no kuidas kurat neid töid mida teha nii palju vahepeal kuhjunud on?

Ülemine pilt läheb teemasse ka. Nimelt on värk selline, et muidu on mul supertore kursus. Oleme kambaga kõrgemal tasemel, kui teised rebased on olnud. A millegipärast tõmbab meepott ikkagi tõrva ja paska ja värdjaid ligi. On ka meil see väike tropp kambas. No näiteks kui ma möllasin oma maali kallal ikka rämedalt kaua (ja tänu sellele tuli ka tulemus kõvasti parem, kui selle eluka oma), siis sellest ajast peale käib ta nagu uss ringi ja sisistab igasugust sitta kokku. Ja mitte ainult minu peale pole ta kade. Praktiliselt kogu kursuse peale.
Vihale ei aja, lihtsalt naljakas on. Las möllab aga.

Sillul oli eelmisel pühapäeval sünts. Päris kena pralle sai maha peetud. Ühisjoogiks valmistasime imemaitsva booli. Retsepto ka:

- 1,5 l FIZZ suvalist siidrit
- 2 Somersby-t
- 1 õlu. pohhui milline
- ebamääraselt suur kogus viina
- väike pudel 777-t
- pooleliitrisest pudelist u. 8cm rummi (e pudelipõhi potti)
- mingi vein. valge vist
- 1 GIN. purgi oma
- 1l vahuveini
- 0,5l Coca Cola't
- natuke valget rummi ka
Valmistamine: võta kõige suurem pott või pada mis kodus leidub. kalla kõik kokku. joo ära. ürita mitte mööda seinu roomata ning jõua järgmisel hommikul kooli ka.

oi oli rets

2011-10-31T23:33:00.000+02:00

On juba ammune traditsioon, et "suur kool" ja "väike kool" (eht TK ja TTK) ristivad oma rebaseid ning jaanikesi koos. Kes tulid, pidid läbima pika teekonna loomakliinikus ning olid lõpuks üleni saastased. Kes ei tulnud, kahetsevad elu lõpuni.

öös on mull

2011-10-18T02:07:00.000+03:00

istun aknalaual, tõmban vaikselt viimaseid mahve viimasest tubakast keerutatud viimasest suitsust. ootan kiisut koju.

kohutavalt vaikne öö on katlova katuste kohal. elan nagu vaene kunstnik. koolis kraabin sente taskust, et kohvi osta.

kaks nädalat veel. hindamisteni. mökerdan vesivärvidega, joonistan pappkarpi, plötserdan värvirulliga keset ööd mööda kooli, lõigun, kleebin, värvin, joonistan, kirjutan. loon.

vahepeal kraabin veel sente, ostan tubakat ja paberit.

joonistan veel.

kõigest kaks nädalat. kaks.

olen rahulik ning rõõmus. ei, pigem rahulik. tegelikult on ju kõik hästi.

rebaste rets oli ka. sellest mullitan hiljem. kui lill on lõpuks paberile jõudnud.

mu kallis karlova

2011-10-07T00:48:00.000+03:00

Kullakallis inimene, kes sa elad tartus Tähe tn. 40 majas kuskil esimesel korrusel. Mine ja pane end palun põlema. Kas sul tõesti on vaja keset neljapäeva ööd rämeda bassiga träna kuulata? Läheks ja aitaks ise bensiini ning tikkudega seda värdjat aga sittagi ma aru saan kust korterist täpselt muusika tuleb.
Kirsiks tordil on veel muidugi lakkamatu tatinire, mis mu ninast voolab. Ning nagu mul va hädapätakal veel küllalt sitt poleks olla, siis kadus Kris kah Narva ära ning tuleb alles pühapäeval kunagi tagasi. Oh mind õnnetukest, isegi kaissu ei saa pugeda.

Koolist kah.
Hindamised on 3 nädala pärast. Scared as hell. Poolikuid töid, mis lõpetamist vajavad, on terve persetäis. Tulevad pikad-pikad päevad. Näiteks nagu teisipäev, kui hommikul üheksast kuni poole ööni (st. kuni adminn meid välja viskas) Mariaga koolis möllasime. Oojaa, selliseid vahvaid joonistan-käed-rakku-vahepeal-söön-turbonuudleid-ja-siis-joonistan-veel öid tuleb edaspidigi. Aga ega ma ei kurda, vähemalt lõbus on.

Üks kena pilt ka. Oh Eha tänava nädalasisesed pralled ja prääznikud.

Edit: ülemise korruse omad lükkavad vist suuri sektsioonkappe ümber. Meeletult tugevad kõmakad käivad. WTF siin toimub?

Oh kooliaeg, oh kooliaeg...

2011-09-14T23:30:00.001+03:00

Suvine plogipaus on möödas. Kool algas ja Muff kolis tartoländi (kes veel ei teadnud). Koolist veidi pikemalt kah. Kõige hämmastavam on muidugi see, et mulle päriselt ka meeldib end hommikul voodist välja veeretada, et päeval õppeasutuses produktiivne ning töökas olla. Ei usu eriti, et tegemist on kõigest esialgse vaimustusega. Kuigi jah, langetan tõesti pea, surun käed vastu maad ning saan täitsa päriselt aru, et mingil hetkel võib natüürmortide joonistamine, värvikaartide tegemine ja korraga üheksakümne kompositsiooniülesande sirgeldamine üle visata. Kuid ma rõhutan endiselt, et ma pole elus veel enne tundnud, et ma tõesti tahan päevas 7-9 tundi vahelduva eduga koolis ringi jännata.
Kui päeva jooksul saada praktiliselt igast suunast, nurgast ja asendist rohkelt positiivsust, mis lihtsalt sõna otseses mõttes laksab vastu nägu, siis on olukord ju täitsa ee....positiivne! Näiteks tundide ajal ja tundide vahel mõnusad suitsupausid, kohvi-, ja kakaoautomaat kõrvalmajas (35 sendi eest saab täitsa arvestatava topsitäie kuuma mõnusat jooki, millega mööda õppeasutust ringi tuiata), meeletult toredad kursusekaaslased, janiiedasi.
Ja kes mulle karlovasse külla tahavad tulla, siis andke aga teada. Igasuguset normaalse kvaliteediga kunstipläusti võite kah tuua. Lõuendeid (palun palun palun tooge mulle suuri lõuendeid), pintsleid, paberteipi, akrüülvärve, vesivärve, pliiatseid, lademetes 0,1 ja 0,3 otsaga tintekaid ning otseloomulikult kõike muud, mida üks kunstihingega elukas võib vajada. Valgest seinavärvist ei ütleks ka ära.

Nii ta on tõesti, sest koolis kasutan ma paari pliiatsit, pastakat ning mappi. Aga kunztikraami läheb lihtsalt kodus mökerdamiseks vaja. Meeletud inspiratsioonihood on pidevalt.

elu õpetab

2011-06-22T00:00:00.000+03:00

Väikese joodi* seiklused
Hommikul ei ole just kuigi hea olla, kui eelmisel õhtal juua segiläbi rummi, coca colat ja vaadisiidrit. Ja süüa toorest sidrunit. Eriti kui hommikul tuleb kiire äratus teemal "nüüd kohe 10 minutiga asjad kokku ning autosse!" täpselt sel hetkel, kui kätte on jõudnud joomispäeva ebameeldiv osa, mil - peale mõnda suurepärast tundi wc-potti kaisutades - hakkab jõustuma kainuse õiglane kättemaks, ja samal ajal oled sa veel piisavalt purjus, et see jubedam tunduks.

Pohmell + hambaarsti juures käik = mitte midagi head
Arzt: Tee su lahti
Muff: Mkmm
A: Tee suu lahti!
M: NO!
A: TEE SUU LAHTI!
M: AAAAAaaaaaaaaa...oh shit mul hakkas natuke halb, ära paranda täna midagi. Mina lähen koju.

Tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus
Detsembrist saadik ringi huilanud - ongi tulemus käes. Tööd ei teinud, vaeva ei näinud, nüüd olen kõrvuni sees.

*Joodik e väike jood(ike). Hellitavalt.

Eurovisioon lõi pähe

2011-05-12T20:34:00.000+03:00

Kas ma olen ainuke kes on viimased nädal aega pidevalt laulnud "...I will be popular, I will be popular. I'm gonna get there, popular..."?

Ja siis tuleb veel see kah meelde, kuidas me '09 finaali vaatasime suure ning väga elava rahvamassiga Gato juures. Ja meil olid absull kõigi esindatud riikide lipud, mida me hoogsalt vehkisime ja palju süüa ja juua ja kooki ja kommi. Whiiii.

Popular, I will be popular...

nazi-Grinch & BAD BAD HITLER!

2011-04-26T11:23:00.000+03:00

Muffini seiklused: oh Tartu armas Tartu

2011-04-20T23:47:00.000+03:00

Kliksi pildile, läheb suuremaks ja puha. Ning mu marsruuti näed kah.

1. Hommik algab kell 7 ja midagi peale Gatohi juures. Üks paks ja armas kiisu ronis mu kaissu magama ning sellest järeldavad nüüd kõik natukenegi targemad inimesed, et ofkoors ma ei liigutanud ennast pool ööd, sest ma ei tahtnud teda äratada ja mu jalad surid ära ja kurk kuivas ja põiekas oli kah.

2. Tere kunstikas! Ma olin totu ja ei osanud alguses ust lahti teha ning otseloomulikult tuli Mannu telefonikõnega üles äratada ning ka temaga oma kurbust ning meeleheidet jagada. 5 minuti pärast sain ukse lahti.*facepalm*

3. Tegelt on see punkt kaugemal. Umbes kõndida roosi tänavale ja siis otse mäest üles ning natuke veel kaugemale. Sain Ado(lfi)ga kokku. Me pidime alguses kokku põrkama tänava alguses või CT juures, a ta on hajameelne niiet igavusest tatsasin mäkke.

4. Kaubamaja. Seda lugu te juba teate (vt eelmine post).

5. Endiselt kestvast kõndimisvajadusest saatsin A. seminarile (või oli see loeng? huiteabki) ära.

6. Tere Mannu! e. hommikune teepaus.

7. Vahva ning alati tore pirogov. Hommikusest lakkumisest oli meeldiv vint sees juba.

Seitsmenda ja kaheksanda punkti vahel saime Ennakesega kaupsis kokku. Edasi? Alko-pirogov-jälle kaups-pirogov. Tegime suuri plaane õhtal Võro küngaste vahele hääletada ning mul külas käia. Jah, ise võiks kah vahel endal külas käia. Plaanideks need aga jäidki.

8. Gatohi juurde tagasi. Mina va tarkpea olin suutnud oma rahakoti ning muu kola sinna jätta. Tassisime koos mu hiiglaslikku spordikott punkti nr 9.

9. Tere Täpsu! Lennutasin oma kola esikunurka ning peale pelmeenipugimist tsillisime Ennaga linna poole.

10. See punkt on tegelt emajõeäärne park, mille nime ma ei tea. Tere Mannu jälle! Tere inimene kelle nimi mul kah meelde ei jäänud a kuna MNC korrutas pidevalt, et ta on jummalast muhe vend ja lahe tegelane ja tsill kuju, siis nimetagemgi teda nii.

Kuradi külm hakkas ning hommikul omandatud vint ning tasakaalupuudus olid selleks ajaks täielikult nahhuj tõmmanud.

11. Veel üks teepaus Mannu juures. Laenasin pusa ning rottisin ta sokke. Külm ju. Külm!

12. Tagasi Täpsu juures ning siin elan ma kuni homme mingi ajani.

...ja homme? Homme sarnane trall jälle, sest mul pole mitte kuradi õrnematki aimu millises põõsas ma järgneva öö veedan. Üleskutse tartlastele - kui sul on mingi jupp voodit, tekike, padjake, süüa ning koht kus suitsu teha (rõdu vms.), siis kutsuge külla. Äh fain, suitsukohta ei pea olema.

nagu vanad parmud juba

2011-04-20T13:27:00.000+03:00

Täna hommikul, peale seda, kui ma olin juba pea teve Tartu risti-põiki läbi jooksnud, tekkis tahtmine väike siider võtta ning lihtsalt logeleda. Läksime Ado(lfi)ga kaupsi. Tubaka ja limpsi saime kätte, siidritega tuli natuke oodata. Miks? Sest kell oli 9.50. Passisime nagu vanad parmud, pudelid näpus ja minuteid lugedes, et oma hommikuse lakke kätte saaks.

Kena algus päevale.

Hurrrdurrrr

2011-04-05T21:49:00.000+03:00

Kuna nii MNC kui Rents on otsutanud oma jubeda muusikaga blogtrees läbustama hakata, siis ühinen ka mina nendega. Kuigi, mina sheerin praegu seda jauramist, mida joonistamisele hea taustaks kuulata.

Ja otseloomulikult ei saa me ei üle ega ümber sellest superloost:

tuumaplomm

2011-03-30T18:41:00.000+03:00

Ükspäev käisin koolis. Rohkem küll nagu tegelikult söögivahetunni pärast, a Dessu suutis mind ära rääkida (st kraamis rahakoti välja ning andis mulle pappi veits), et ma Frau Parve tundi tuleksin. Täitsa fun oli isegi. Bioloogias käisin kah Kaisa õpikut sodimas ning võlureid joonistamas.

Täna pärastlõunal näiteks, kui ma peale unemaratoni üles ärkasin, mõtlesin täitsa tõsimeeli, et juba on neljapäev käes. Esimesed küsimused olid muidugi "Mille kuradi pärast Chan mulle ei helistanud, pidin ju tarto minema temaga" ning "Miks on kell pool neli päeval?" a kaks sekundit hiljem oli juba pohhui - sitta kah, las MNC passib omaette - mina magan edasi hambad laiali.
AGA, kuna on hoopis kolmapäev, ning mul tuleb end ikkagi homme tartusse vedada, siis sorry Mannu ja ära mind maha löö, eks.

Kes lootis, et juttu tuleb niigi äraleierdatud teemast ning ma hakkan väga valjuhäälselt sõna võtma stiilis "Aga mina tahan tuumajaama ja kui sina ei taha siis sa võid end vabalt happetünnis leotada", anna sina ka mulle andeks, sest mul pole plaaniski seda teha. Kuigi, happetünnis võid sa ikkagi mulistamas käia.

Ja Ingu, ma ei viitsi nädalavahetusest kirjutada. Sest mul tuleb nüüd end koeraga välja jalutama vedada. Ja kuna ma tegin just hiljuti mingit kuradi 20-tunnist voodijoogat stiilis "mida kauem ma magan, seda parem" ning esimese asjana peale väljast tulekut lähen ma hoopis vannituppa end kasima sest ~~ma haisen nagu tõhk ja taimed närbuvad, kui ma neile natukenegi lähemale lähen, kui 2 meetrit~~ mu juuksed on tervelt 21 tundi juba pesemata ning sellist räpasust ei tohi üks endast lugupidav näitsik enesele loomulikult lubada.

Ühte pilti ma teile loomulikult näitan - üks nv õhtusöökidest, mille me Gatohiga koos kokku klopsisime.

Paneks teid kõiki põlema sellise asja eest

2011-03-22T00:29:00.000+02:00

Väike katkend msn-i vestlusest:

Tentacle Kitty:
tead, ma mõtlesin et peaks FB-sse eraldi kausta tegema joonistuste jaoks. a see on nagu räme eputamine oma shittyde piltidega. niiet maiteagi. uff, see on ju lausa jäle, kui inimene teeb "oma" joonistuste jaoks mingi kausta ja see on täis haledaid proportsioone perrse saatvaid feil pilte
mis on maha kopeeritud
k@isa:
u go girl
Tentacle Kitty:
kopeerpaberiga
k@isa:
irrw ma mäletan ma väiksena täiega kirusin
k@isa:
et raamatukogus olid kõik barbi raamatud rõvedate pastakajoontega üle lastud
ja siis ma lubasin endale
et ma ei kasuta kunagi kopeerpaberit
the end
Tentacle Kitty:
nagu mida perset? pohhilt kopeerivad suvalisi pilte, värvivad ära nagu mingi fakin kolmeaastased ja siis teevad endale feissbuuki veel kausta ka. "minu joonistused :*" ja siis kõik on nagu, "äää ise joonistasid väää? izzand kui hea! joonista mulle kh midagi plzplzplz "
putsi, põlema paneks sellised
k@isa:
ongi nohhh
ja mingi
Tentacle Kitty:
tra, lohhide kari rsk
k@isa:
"üü kunstnikuke musmus kiiz"
ja siis too saab täiega pushi sellest AA HÕNG JEE TEGELT MUL ON VEEL PILTE
ja siis paneb veel üles

Maailm on muutumas. Kuhu jäävad FB kaustad ilusate ja omapäraste joonistustega? Ma olen siiani näinud ainult ühte. Saate aru? Ainult üks kuramuse kaust terve mu sõbralisti peale. Mul kadus ka igasugune tahtmine eraldi folder kriipsude jaoks teha, las need pildid olla niisama läbisegi muu saasta hulgas.

Pointless post

2011-03-21T18:54:00.002+02:00

Suur Igavus on jälle vallutanud kõik mis vallutada annab ning ma pidin endale eile täitsa ise tegevust otsima. Kogu rahvas on kas kuskile teise ilma otsa nahhuj tõmmanud või on niisama hõivatud. Ja need houmid, kellel praegu vaheaeg algas, on kõige hullemad. Järsku on neil sadamiljontriljon tähtsat tegemist mida ei õnnestu edasi lükata, et minuga ka vahelduseks mängima tulla.
Nagu ma juba mainisin, tuli mul endale tegevust leida. Toa koristasin ära, möllasin umbes tunnikese koeraga väljas ringi, õhtusöögiks ahjukartulid koorekastmes sai kah valmistatud, vahepeal joonistasin, tegin teed, lugesin veel ühe Pratchett-i raamatu läbi (üleeile alustasin), keetsin veel teed, rääkisin Kaisaga üle pika aja jälle (ja ta enam ei üritagi mind kasvatada, ütles et loobus juba ammu. Ma imestan kuidas ta niigi kaua vastu pidas). Ja kell oli alles 10. Fakkk.
Hakkasin oma vanu blogiposte lugema siis. Ma oleksin ennast kõveraks naernud. Ei tea, kas see tuli sellest, et ma olin kunagi tõesti vaimukas (höhö, väike egolaks) või nostalgia lõi pähe.

Ja see kuradi lörts, mida iga päev ülevaltpoolt kraevahele tungib, võiks mujale kolida. Tuul on kah kohe eriti õel. Võeeeh. Tuleks kevad, saaks jälle ringi hääletada.

Väike kiiks?

2011-03-19T22:38:00.000+02:00

Natuke ühele poole kaldu olen.

2011-03-16T20:00:00.001+02:00

Follow my blog with

Spot 7 differences

2011-02-27T11:44:00.000+02:00

cq: "ou Muff, sul on otsaees verine jälg. keegi oleks sulle nagu pudeliga virutanud vms."
Muff: "ma tean"
cq: "said pudeliga siis vasta pead?"
Muff: "ma ei mäleta. ja tead, mu lõug ka valutab mingi laupäevast saati juba"
cq: "höhö, said lõuksi va?"
Muff: "eee. ei mäleta"
cq: "Muff, sa oled joodik"

Halaks siin praegu kõvasti ja valjusti, et tuju on sitemast sitem. Peksa annaks ka sellele idioodile, kes ütles, et hommikuti on kõik parem. Hui. A vähemalt olen ma õnnelik, et homme-ülehomme on valga poole sõit jälle. Saab uisutada ja nsmo ringi möllata jälle. Ja 9. märts saan mingid happytablakad. Siis elan mingi õnneliku pilvekese peal ning maailm tundub parem paik ja inimesed on nii ilusad ja head.

cq ja Muffini seiklused vol miljon

2011-02-26T18:09:00.000+02:00

Reede hommik.
Kolm armsat kiisupoega otsustasid hommikul poole seitsme paiku mürgeldama asuda. Ofkoors enam und ei tulnud. Üheksa saabus cq koos miljontroljoni kotiga. Käisime mäkis hommikusöögil, tegime jointi, ostsin uued bootsad endale, tegime veel jointi ja enne Mannu juurde tagasi kappamist tõmbasime veel mõned joindid. Edasi oli 7-8 tundi hangumist, kiisupoegadega mängimist ja paar jointi iga natukese aja tagant.

Höhö, cq tegi kriipse.

Õhtal tellisime takso, sõitsime rongijaama ning kuna cq ei jõudnud toidukotti tassida, siis vedasin mina seda. Pohh, et olime juba pmst 45 min varem jongijaamas, ikkagi oleksime peaaegu maha jäänud. Rongis suutsin mõnusalt uste vahele kinni jääda. Tüüpiline mina.
20.51 pidime Arukülla jõudma. Kell oli 20.57, õues oli fakin pime ja rongijuht ütles peatuste nimesid araabia keeles. Astusime siis maha. Vaade paremale - Kehra - fakkkk! Vaade seljataha - rong sõidab minema -fakkkkkk! Kõne Pätule - jõuab kohe - alguses oli juhhuu, pärast oli fakkkk! Passisime autot oodates poolteist tundi miinus kolmekümnes. Keksisime seni ringi, tantsisime hip-hopi, karjusime iga 5min tagant "vitttttu külll", laulsime kevadeootamislaule ning vahepeal kallistasime üksteist, et külm ei hakkaks. Kunagi üheteistkümneks jõudsime Zuzizoole. Passisin külmas saunas ja üritasin leige veega varbaid üles soojendada. Õnnestus. Õhtusöögiks ahmisin sisse terve persetäie singisaiu.
Öösel enne magamaminekut käratasin veel noortele, et kes julgeb mind enne kella kahte (päeval) äratada, saab lõuksi. Pätu, Jüri ja cq tuiasid veel huiteabkuikaua ringi. Kunagi kolme paiku (öösel), kui nad liiga lärmakaks muutusid ärkasin ma üles. Teen silmad lahti, kolm tegelast jäid hiirvaikseks, tõusin voodis istukile, käratasin "ma tahan suitsu rsk!", tõmbasin püksid jalga, läksin välja, tegin suitsu kämpa ees, ronisin tuppa tagasi, riided seljast, voodisse, tuttu. Neil oli naljakas. Dunno why.

Laupäev. Hommik.
Ma tegin jointi, cq rääkis pidevalt telefiga. Vahepeal tegime õhtuks sööke.

Laupäev. Õhtu.
Rahvas saabus. Cq joodeti täielikuks kapsaks, ta pärast jooksis ilma püksteta ringi seal. Me tegime Pätuga diili - joome rummi ära a oleme kained. Õnnestus. Davidiga käisin saunas ka. Jooksime välja, et lumehange hüpata. Ma lendasin ofkoors kõhuli jäätükkide otsa. Pärast jooksis põlvedest ja paremast jalalabast verd. Fun oli.

Laupäev. Öö.
Tegime Davidiga üksteisele massaaži. Ta mudis mu valutavaid õlgu ja ma tatsasin jalgadega ta seljal. Rääkisime vahelduva eduga mingi 6 või 7 tundi juttu. Jällegi fun.

Osa rahvast tudus vahepeal dušširuumi põrandal, keegi vist tudus isegi laval. Ma, Pätu ja D. hõivasime kolmekesi ühe toa ära. Teised, kes põrandal magada ei tahtnud saatsime minema või kõrvaltuppa vabu voodeid otsima.

Pühapäev.
Rahvas minema, mina ja cq rongile. Jõudsime tarto, võtsime takso, käisime jälle mäkis, tassisin taaskord ofkoors cq kotti, saatsin ta bussile ära ja ise koperdasin Mannu juurde magama. Kunagi teisipäeval jõudsin koju.

korterit? tartus?

2011-02-08T13:27:00.000+02:00

Eila võtsin kätte ja hakkasin kinnisvaraportaale kammima. Kui kõik hästi läheb, siis sügisest elutsen ma tartos ja mingit pinda oleks arvatavasti nagu vaja, kus tududa ja leivakoorukesi närida. Leidsin terve persetäie ühetoalisi kortereid. Tüüpiline juhtum: 16m² suurune tuba, ühes nurgas laud, teises voodi ning kolmandas külmkapp. Kuivkäimla on koridoris, vett (külma ofkoors, sest sooja pole) võib tuua naabrite kaevust. Eriti luksuslikel juhtumitel oli aga olemas boiler ning ühte toa otsa paigutatud ka duššikabiin.
Või siis oli korralik tuba, koos wc ja vanniga, kuid konks selles, et elad koos toreda vanamemmega. Sellistes kuulutustes oli tihtipeale öeldud, et "sobib korralikule õppivale noorele". Ufff? Õhtal kell üheksa tuleb niikuinii see mutike, peksab oma karguga vasta toaust ning käratab magama, sest korralik õppiv noor peab puhkama.
Selline asi ju lausa ajab jooma.
Õnneks aga tuli päästeingel P. Käskis vaadata suuremaid kortereid kuskil kesklinna lähedal. Ning hetkega muutusid mu uurimisobjektid kolmetoalisteks avarateks korteriteks, koos mullivanni, suure rõdu ja põrandaküttega.
Täitsa loogiline ka, sest nagu ma juba ütlesin, olen mina arvatavasti septembrist tartus, sister ja vennas tõmbavad laigulised selga ning lähevad sõjaväkke, P. läheb varsti tagasi prantsusmaale tööle ning siis jääks mu mutze elama hiiglaslikku neljatoalisesse, koos koera ja idiootidest papagoidega. Pigem siis juba korraga end siit minema sättida.

Elu on vist ikka lill.

kõigest mainin

2011-02-04T02:15:00.000+02:00

et tegelasel on sitaks vinge hääl.

soovitan ta teisi lugusid/covereid kah tšekkida juutjuubist. überkõvv!

ei, ei ole veel kirstus

2011-01-27T12:51:00.001+02:00

see post läheb erierieripühendusega Ingrid-Chanile, sest põhijutt on talle. enivei, ma pole veel är koolnud, ausalt. lihtsalt vedelen juba pikemat aega tõbisena kodus ja tšillan päevad läbi tumblr-is.
tegelikult käisin paar päeva tagasi tartoländis ka korraks. ei olnud küll hea mõte palavikuga ringi tuterdada aga pidin minema. nüüd näen välja nagu siil, selline tige. eile üritasin oma 3cm pikkuseid traadina turritavaid juukseid päev otsa taltsutada, ei õnnestunud. lõpuks andsin alla.
pilti ei viitsi teha. kunagi hiljem näed.
ahjaa, Mannul käisin ka külas. ta on veidraks muutunud. alguses vahtis tükk aega paarinädalasi kiisupoegi, kes oma tudisevatel jalgadel pesas ringi roomasid, endal totter naeratus näol. siis üritas ennast magama minnes võimalikult pisikeseks teha ning mulle kaissu pugeda. ja lõpuks lasi ennast öösel kiusata ja ahistada ka.

seda juttu kah, et vaatasin hiljuti Ondskan-i ära. üritan kunagi lähiajal kribada.

nutkem ja meenutagem

2011-01-03T16:51:00.000+02:00

A ma teen kah pildimeenutust suurepärasest aastast 2010. Shitaks fun oli, Muffin jõudis rastad ära lõigata ja harjaga ringi käia ja juukseid blondeerida ja roheliseks ja siniseks ja halliks ja oranžiks ja punaseks värvida ja cq-ga ringi möllata ja jointi käia jahtimas ja suvel tartoländis elada ja sadamiljontriljon värki veel korda saata. Aga 2011 tuleb parem ja ilusam, luban!

Tont viskas meemiga.

2010-12-08T19:57:00.000+02:00

FFfffffuuuu! Mannu viskas, oi ma teen sulle selle eest veel ühe lumesõja na (mitte et ma praeguseks sind juba miljontriljon korda lumememmeks poleks maskeerinud aga see selleks).
Nonoh, here we go!

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

Jõulud meeldivad, toredad inimesed meeldivad, kingitused meeldivad. Kuused, mis lõpuks ära kuivavad ja okkaid igale poole poetavad ei meeldi, kaubanduskeskused jõulude ajal ei meeldi. Ja päev läbi ohtralt totraid jõululaule kuulata pole kah kuigi tore.

2. Sinu ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid seda veeta?

It's a secret! Sssshh!

3.Milline on su esimene jõulumälestus?

Maal olime perega. Üks sugulane mängis jõuluvana rolli ning pisike Muff sai sitaks palju kingitusi. Ühe palli lõhkusin kohe samal õhtu ära kah.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Ei mäleta, et kartnud oleksin. Pigem tegi nalja kui mõni naissoost tegelane oli endale habeme ette kleepinud ja üritas häält madalamaks tehes lapsi ära petta. A ma olin juba väiksena ilgelt taibukas ja terane.

5. Parim jõulumälestus?

10. punkt.

6. Lemmik jõulutoit?

Kõik mis maitseb hää ning täidab kõhtu e eriline hapukapsaste ja verivorstide fänn pole a ära kah ei ütle, kui taldrikule laotakse. Viimastel aastatel olen hea meelega söönud vanaema ning onunaise valmistatud hõrgutisi (ahjukartulid, suitsuliha, soolaseened, kringlid, koogid jne.).

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Vaata järgmist vastust.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone.

Päris pisikesest saati on mind Haanja küngaste vahele sugulaste juurde veetud. Päeval toimetavad osad köögis, teised kütavad suitsusauna ning ülejäänud, kel aga tahtmist on, võtavad koerad-kassid-hobused kaasa ning trallitavad kelgumäel (Muff paneb tavaliselt siis suusad kah alla ning teeb sel ainsal korral aastas oma suusaringid ära).
Õhtul leilitatakse suitsusaunas ning peale seda jagatakse kingitusi, ajatakse juttu sugulastega, keda ammu näinud pole ning süüakse ohtralt (eriti mandariine!).

9. Sinu jõulukingisoov?

Sain juba kätte mis tahtsin - uue telefoni. (Sest ma eelmise suutsin ära kaotada ning mp3-e lõhkusin kah ära, niu.)
Kusjuures...täiesti oleneb. Mõne inimese käest ei taha muud, kui näiteks kasvõi siirast vabandust, selle eest et ta tõeline sitapea on olnud.

10. Parim kink mida oled jõuluks saanud?

Ühe toreda inimese käest 6 kilo mandariine, hunnik ilutulestikurakette ja üks kingitus veel, a see on saladus. Ausalt, parimad jõulud ja aastavahetus.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Mu papagoid va lärmajad. Uut kellukest ei saa!

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Häid jõule...?

holyshipshit!

2010-12-05T19:38:00.003+02:00

Tegin enne kiire telefonikõne Kaisale, arutasime jõulude ajal tuleva esinemise teemasid veidi ja tuletasin talle meelde, et homme hommikul võib natuke kauem magada. Järsku viskas ta aga telefoni Krässile. Oh holyshipshit mis rõõmus kilkamine siis pihta hakkas. Nii friggin' tore oli üle pika aja temast midagi kuulda. Peale kõne lõppemist istusin oma 5 minutit veel voodi peal, lollakas naeratus näos. Sain vist mingi hiiiiiglasliku positiivse energialaksu, nüüd keksin igatahes rõõmsalt mööda kodu ringi, ajan mandariine näost sisse ja ootan järgmist nädalavahetust. Mäu.

Haha. Old times = good times.

weird shit

2010-11-30T19:42:00.000+02:00

Täitsa lõpp kui erinev mjuuzik viimasel ajal inspireerib. Varem olid peamiselt Laura Marling, Mumford & Sons ja Xavier Rudd a nüüd mängib miski eriti veider asi kritseldamisele taustaks.

Imelik on ka see, et hommikuti lükkan end täiesti vabatahtlikult oma pehmest voodist välja ja lähen kooli...sest kodus ka ei viitsi olla (ja 6 tundi Facebookis ja Tumblr-is passida ning iga 2 minuti tagant refreshida). Tablakad mõjuvad vist.

Kõik on hea, niii hea

2010-11-17T20:04:00.000+02:00

1) Lõpuks ometi saan ma jälle oma superhead kehakreemi kasutada. Tükk aega otsisin head asja, mida kerele plökerdada ja mis samaaegselt lõhnaks hästi ja niisutaks kuiva nahka (selline ma olen juba, kest on lihtsalt kuradi kuiv). Nüüd on jälle kataloogis see tore asi olemas. Järgmisel nädalal tellin. Yay.

2) Kodus on kohutavalt soe. Mutze on mul tubli majavanem, võttis asja korralikult käsile ja nüüd on uus katus ning katuse all miski soojendusvill või värgens. Elame viimasel korrusel ja kui tavaliselt oli toas sooja 18-19 kraadikest (parematel päevadel isegi 20), siis nüüd on stabiilselt 23. Kui nüüd tuleb keegi oma toreda jutuga "oota sa ainult kuni PÄRIS talv kohale jõuab, küll sa siis nutad veel", siis neile mainiks nii muuseas, et katlakütja laseb praegu sooja vett radikatesse nii vähe kui võimalik e 35 kraadi. Ja mul on toas 23! Fakkjeee!
Ausalt, nagu suvi oleks toas. Mina patseerin praegu igatahes pesuväel mööda tube ringi.

3) Koolis oli täna vene keele päev, eile oli saksa oma, homme inglise. See tähendab seda, et kõlaritest (mida on kõik kohad täis, isegi õues on neid) lastakse vahetundide ajal mjuuzikat. Täna keerutasime sisteriga peale esimest tundi natuke jalga isegi. Meil lõbu laialt ja teistel kah tore olla, sai jälle segaste tsirkust näha.

4) Märt on naljakas :D Ei, tore tegelane tegelt. Haha.

Booooots! Saapad kapist välja ja jalga!

check out yo!

2010-11-09T08:10:00.000+02:00

a mul on ka tumblrrr nüüd :D

ma leidsin pildi kah

deeem kuidas ma igatsen oma patse :'(

Keevitame kokku!

2010-11-06T11:32:00.000+02:00

Siit tuleb üks kena kompott ma ütlen. Maggotsundermyskin lendab nüüd siia, seltsiks paarile filmipostile ning muule kisale-kärale. Ehk siis...Maggots jääb alles ja kõik kola hakkab edaspidi siia tulema, sest ümber ma miskit tõsta ei viitsi.
Vähem möla rohkem pilte! Luban.

Kaks WIP-i kah, sähke.

punapead pärdikud

2010-10-27T21:33:00.000+03:00

Ajou, cq võõpas oma juukseid üle ja tabas mind kah oma värviplökerdisega. sellised me nüüd oleme.

ajusid nicht!

2010-10-17T21:08:00.001+03:00

mitu oksa on õunapuul?
miks mu käed on jälle (fockin'ell, JÄLLE) sinikaid täis?
miks teevad Muffin, Änny ja Henn kärurongi?

miks mul juukselakk tagataskus on? ja miks ma sellest leegihetja tegin? (oleks võinud ju harja pigem püsti ajada)

miks tegi kari lollakaid Selveri ees kätekõverdusi?

miks on Kaisa hoopis Vello?

...täielik müstika na. elu lõpuni imestan.

pilt ja pilt ja veel üks pilt (ja igaks juhuks veel mõned)

2010-09-11T02:12:00.000+03:00

Kuna ma olen nii kuradi igav inimene, et pole vahepeal mitte midagi märkimisväärset korda saatnud, siis läheb taaskord minevikust heietamiseks.

Aasta oli 2008

Ausalt, päris ausalt, vaade mu toa aknast oligi selline. Tegelt kah.

Aasta oli 2009

Msn-is Kaisaga hõõgveiniteemadel jutustamine. Stoori selline, et mul on keldris mingi hamstrite jõul töötav glögivabrik.

Vaadata koomuskit sellises järjekorras: vasakult 3 pilti ülevalt alla, keskmine ülemine pilt, keskmine alumine pilt, parempoolne pilt. Ma ausalt ei mäleta kuidas see vabrikuteema uuesti jutuks tuli, aga Kaisal oli vaja jälle üks koomiks mulle msn-is joonistada.

Nagu Ax ütles: "sa oled kapten pornojänku!" ...rohkem polegi vist sõnu vaja...

Muff tuli Vilhandi folgilt, alumisel huulel verevalum. Ei olnud tore.

Herneid meeldis mulle kah pildistada.

Aasta 2010 algus

11. aprill. Rämeda pohmaka leevendamiseks käisin järves mulistamas natuke.

24. aprill. Lund sajab.

täna räägime rottidest (ja muust jamast, mida Muffin vahepeal korda on saatnud)

2010-08-26T23:01:00.000+03:00

Ei, mitte nendest pisikestest tegelastest, kellele kangesti võõrale kraamile küüned meeldib taha ajada, vaid päris rottidest. Lugu selline, et istusime eile koos sisteriga Ingrid-Chani pool ja üritasime pikast ringituterdamisest veidikenegi puhata. Muffin luges voodis vedeledes ette fakte rottidest ja Änny, Ingrid-Chan ning Inge irvitasid niisama vahepeal mõningaid kommenteerides.
Muffin: "Rottide maitsemeel on nii terav, et nad suudavad avastada toidus oleva mürgi ka siis, kui seda on kaks osa miljonist."
Inge: "HAHHAA. a miks nad siis rotimürki söövad?"
M: "Mina ei tea ju. Äkki on see mürk nii tehtud, et rotid aru ei saaks, et see nad ära tapab..."
...siis tuli aga Ingrid-Chanil geniaalne idee...
Ingrid-Chan: "Kuule Inge, paneme oma toidu sisse ka mürki, siis surevad rotid ära, kui nad seda söövad! :D"
Inge: "Totakas, me elame neljandal korrusel, meil ei ole rotte"
M: "Aga teate, et rotid on varunud toiduks eluskrabisid: nad hammustasid neil jalad alt ja pidasid neid kariloomadena tulevaste päevade tarbeks."
Inge: "No see on küll rõve. Mõtle, äkki rotid tegid veel nii ka, et hammustasid krabikestel jalad ära ja siis toitsid neid nende oma jalgadega, et nad paksuks nuumata."
M: "HAAH, nüüd oled sa ise rõve oma kujutlusvõimega :DD"

Seda juttu kah, et Muff käis Daffy juures Narvas. Tsillasin neli päeva Põhjaõues ringi. Tavaliselt ärkasin kunagi peale lõunat alles, paar tundi tuterdasin uimase näoga ringi ning kui juba piisavalt ärkvel olin, siis aitasin Daffyt veidike sepikojas (mitu korda nimetati mind ka ~~lollide~~ turistide poolt sepaks, mis sest, et ma ainult nühkisin traatharjaga ripatseid ning panin neid müüki st tegelesin kõige muu, aga mitte sepistamisega).
Pildikraami kah (sest Muff on väsinud ja ei jõua enam kirjutada).

Neljapäeva õhtu RoRo-s. Ivariga olime tulejumalad (tekkidega!), Daff tegi 0,3-se Alexandri purgi ja lõpuks üritasin laval toimuvat + rahvast oma shitty digikaga pildistada. No natunatuke on vist midagi näha.

Sepp möllab. Mõõdab rauajupi pikkust kolmjalgade tarbeks.

Awwwiez, pretty-pretty.

Ja lõpuks mängisin tobedat turisti st käisin mööda müüre ringi ja klõpsisin kõike mis ette jäi.

Aga vot see koht mulle meeldis. Laisklesin võrkiiges, vahepeal lakkusin õlut, mille ma kannuga olin vedelemiskohta kaasa vedanud ning rääkisin telefoniga tekitades endale lõpuks 4300 kroonise arve. Naisss. (Muff sattus kogemata vene võrku noh.)

Margus, Ivar ja Tanel ajasid samal ajal apteegi ees juttu, kui Muffin mööda Põhjaõue kaameraga ringi klõpsis. Nad olid seal tegelikult enamus ajast (+ tavaliselt mina ka) aga see ei huvita ju kedagi.

Ivar üritas tegelikult alguses miskit sorti spiraali sepistada aga kuna ta keeras selle perse siis võttis ta kõige suurema haamri mis leidus, ning lõi selle jublaka lihtsalt laiaks.

...ja tadaaa, nii valmis poni.

olen väike perenaine, rõõmuks kogu perele. lõigun nii et näppe lendab, küürin küüned verele!

2010-08-18T17:20:00.001+03:00

uffin-loom andis lõpuks alla ning otsustas oma kullakallille mutterile paar tunnikest hea võsuke olla. Tegelikult täitsa põhjendatult, sest iga kord, kui ma olin lubanud tartoländist tagasi tulla, võttis see tulek alati 2 või 3 päeva aega. No midagi pole teha, kui lihtsalt ei jõua kohale (nt hakkaks nagu bussijaama poole liikuma aga pea iga kord oleme MNC-ga hoopis nõiaväel jõe ääres maandunud, õlu/coola/miskimuujook näppude vahel).
Seekord keerasin päris korraliku jama kokku, sest sister läks valka, Paul on prantsusmaal tööl ning Daff elab vapsjee narvas, ning polnud kedagi, kes koeraga väljas tuterdamas käiks hommikuti, kui mutze juba tööl on.

Enivei, maandusin täna hommikul vannitoas keset kurgimerd, miski nuustik käes ning kõvus kumisemas ema sõnad, mis käskisid kõik rohelised jubinad liivast ning muust sodist puhtaks pesta. Päris mitu tundi küürisin seal...oma kurgikuningriigis. Täpselt ei mäleta mitukümmend kilo seda kraami oli, aga seda ma tean kindlalt, et näpud olid lõpuks valusad, selg jäi kangeks ja nägu oli läbimärg (need kurrrradi pisikesed kurgid libisesid pidevalt sõrmede vahelt ära ning kukkusid tagasi kaussi kindla plaaniga mu larhv rohelist värvi vett täis pritsida).
Aga hakkama ma sain, sest ma olen ju ometigi kohutavalt tubli. Mutteril kah hea meel, et suur töö ära sai. Tegi mulle isegi special-purgi, mis oli täis ainult pisipisikesi kurke. Eks ma siis talvel krõbistan neid ning meenutan, kuidas ma korra terve suve jooksul tööd ka tegin.

PS. Natuke aega vees ligunenud kurgid lõhnavad nagu mingi ilgemat sorti vetikaläga. Öäk.

rastadeta rastamuhkel

2010-08-02T22:14:00.001+03:00

Rastaharja pole enam, tavaline hari on nüüd. Selline armsalt kulunud sinine, mõningaste blondide ning helepruunide triipudega. Mutter ütles, et ma näen välja nagu 140-aastane. Einoh, kikcass! Tegelikult lähen neljapäeval juuksurisse, saan oma loomuliku sinise tooni tagasi.

Paremaid pilte pole praegu kuskilt võtta. Klõpsisime küll cq ja Siretiga täna paar tundi aga cq pole jõudnud kõike kraami veel üles laadida ning üleüldse on ta teadmata kadunud.
Kammoon, piisavalt on aru saada, et rastasid enam pole, mingi kalaroots on hoopis keset pead...ja millega tuleb meelde, kuidas MNC mulle sedasamust patsikest pähe üritas punuda, kui ma viimane kord tartoländis olin. Kolm korda võite arvata, kas tal välja ka tuli :D
"Niih, sina juuksesalk tuled nüüd siia, sina väike jobu liigud SIIA. Kurat, ma olen joodik! Ei sa ei jookse kuskile, tuled siia patsi sisse nüüd, ei lähe kuskile!"...umbes sellises stiilis oma pool tundi pusimist. Tagajärjed: selline kena ja armas juustest tuust Muffini peas. Patsiga sarnanes ta ainult selle poolest, et...et...et ta tegelikult ei sarnanenudki.
Aga lõbus oli vähemalt.

Seda kah, et blogi aadress jääb mu soengumuutusest hoolimata samaks. Head mälestused ja värki noh.

oi ma olin pätakana ikka lahe

2010-08-01T15:09:00.000+03:00

Metsavana kahekümnendamakaheksas ja teised jutud e überpikkusega postitus.

2010-07-28T02:30:00.003+03:00

Kui nüüd päris algusest alustada, siis hakkas see koogimöll pihta selle aasta Estconist, kui MNC ~~mökerdas~~ valmistas Mõtsapässile leivast, juustust, vorstist, tomatist, rohkest majoneesist, männiokastest ja millestki veel sünnipäevakoogi. Väike pildimeenutus kah. Hiljem maandus see küll Ove näos aga see selleks.

Enivei, oma überhelges hommikuses meeleolus lubasime Metsavanale, et teeme koos Mannuga talle korraliku sünnipäevatordi. Ausad inimesed nagu me oleme, ei suutnud me oma kergelt lendu lastud lubadust murda ning neljapäeva õhtul käis msn-is paras möll.

MNC ütles:

aaa, kuule kas sulmingit koogiküpsetamis jamakodu vedeleb...mul on jahu jamoosi ja sellist värki , aga muineja muud ei ole...

kõrbenud muffin ütles:
ooda ma vaatan
korraks kööki
mul on lademetes võid ja juustu
ja porgandeid :D
kapsast on kah
ja kaneeli ja kakaopulbrit
ja tops maitsestamata jogurit
aga seda ei saa kaasa võtta sest see läheks halvaks enne kui ma kohale jõuan
MNC ütles:

mul on tatart, poolpakki jahu, kaerahelbeid...to be continued

kõrbenud muffin ütles:
mul on maisihelbeid ja pakk datleid
MNC ütles:

moosivärki , natuke rosinaid , hosmeks täiestihalvaksläinud püiima, kohupiimaja veel üht koma teist..

kõrbenud muffin ütles:
a palju sul jahu on?
MNC ütles:
alla poole paki
kõrbenud muffin ütles:
kilone pakk?
kahekilone?
MNC ütles:
kilone pakk, aga mul on pitsapõhja pulbrit ka :d
kõrbenud muffin ütles:
mul on odrajahu
ja mannat
a kas me porgandeid võime sinna sisse riivida?
MNC ütles:

jep!!!! üüratus koguses - tervislikkuse pärast :D:D:D:

No ja sellises stiilis veel oma tunnike või paar. Reede lõuna paiku kogusin oma koogiks vajamineva kola kokku, lohistasin end linna ning üsna pea sain kokku Metsavanaga, kes mulle autoga järgi oli tulnud. Umbes tunnike hiljem olin ma aga juba MNC juures ning hakkisin porgandeid (samal ajal kui ta jooksis poodi, et endale tubakat tuua).

Päris kena käkerdis oli. Tainas ei näinud küll eriti maitsev välja ning Muffin pidi mitmel korral klimpi kurgus tagasi suruma aga asi oli seda väärt!

Meeldetuletus: et saada parema aroomi ning maitsega kook, tuleb seda ümber keerates teha tavainimesele arusaamatuid manöövreid ning kook koos vormiga kenasti külili keerata, et siis see tagasi ühtlaseks tükikeseks mätsida. Meisterkokk MNC näitab videos ette, tehke järgi rsk!

Osad swastikad keerasin kogemata tagurpidi. Sellest polnud aga hullu midagi, sest suurem osa oli ikkagi õigesti ning Ove pistis need niikuinii enne pintslisse, kui keegi üldse koogi kallale jõudis asuda.

Kes seda überkoogikest järgi soovib teha, siis retseptimoodi värgens on siin kah täitsa olemas:

el recepto magnifico

kvantum mune>

Munakollased +
sitaks jahu, veidi vähem sitaks odrajahu, natuke rohkem sitaks õhulise pizzapõhja pulbrit, hunnik datleid, suurem, aga mitte väga palju suurem hunnik rosinaid, see osa vaarika toormoosist mis ära jõudis sulada, tervislik kogus riivporgandeid, ebatervislik kogus suhkrut, olemasolev kogus soola, jõhkralt kakaod.

Munavalge +
suhkur ja võib olla, et veel midagi

valge ja kollane Kokku.

ahju!!!

küpsemise vahepeal kooki keerata ja masseerida!

katteks: plörts hapukoort, lusikasahtlist väljapoole jäänud osa kohupiimast, vähem kakaod kui taignasse ning suhkur + suhkur+ suhkur.

Kaunistuseks modelleeritud ja stiliseeritud porgandid.

Moodsalt paar tundi hilinedes jõudsime kohale, õnnitlesime sünnipäevalast ning Muffin võtis sisse tööpositsiooni ülemfüürerina. Jälgisin pingsalt, et kõik täidaksid sünnipäevaseadustiku reeglit nr. 82 e "Kõik joovad, keegi ei viili!" ning seaduserikkujad aheldasime koos oma assistendiga kenasti käeraudade abil radiaatori külge, et nood seal häbipostil istudes karistust saaksid kanda.

Ove tabati teolt. Kinnitasime ta Mannuga kenasti radika külge ning kadusime ise rõdule. See polnud aga hea idee, kuna Lord Of The Manboobs tõmbas end käerauavangistusest lihtsalt lahti. Vihasena (äkki ei olnud kah, kurat seda teab, mina lihtsalt ilustan eksole) tormas ta meile järgi. Muffin pisikese ning peaaegu, et märkamatu tegelasena tegi aga pettemanöövri, põgenes kitsehüpetega rõdult, haaras uksest ning surus selle mõnuga kinni. Vaesed mehed MNC (kes ei olnud tegelikult milleski süüdi, valid lihtsalt valel ajal vales kohas), Zurgutt (sama teema, mis MNC-l), Metsavana (järjekordne õnnetuke kannatamas) ja Ove (põhisüüdlane) said mõnusalt kaua vangistuses elada.

Seadust rikkus ka Jaanus, aga selle asemel, et väärikalt oma karistus vastu võtta, otsustas ta hoopis korraldada lõbusa seltskonnamängu "Teeme külakuhja ning lõhume diivani ära".

Ove nautis seda tralli täiel rinnal ning pakatas rõõmust veel ka peale meelierutavalt mängu...

...kuid Mannu va õrna hingega tegelane lohutas end pärast Mardi süles istudes ning õlut lakkudes.

Mant ja Metsavana jutuhoos.

Aset leidis ka jalgpalliteemaline LARP. Alguses mängiti ilma pallita, kuid pärast toksiti õllepurke ühest seinast teise.

Veel veidi kvaliteetaega vesteldes (kurat teab millest), ning Muffin ja MNC kadusid kuskil kahe-kolme paiku öösel.

Koogitainast jäi meil aga üle ning kohe laupäeva hommikul asusime uuesti küpsetama. Kohale said kutsutud ka Metsavana, Rents ja K. Kook tuli parem, kui eelmise päeva oma. Kõlbas süüa isegi.

Metsavana, MNC the õlletassija, Rents ja häbelik tegelane K.

Mannu sangarlikult veest välja tirimas kaduma läinud õlut.

Paar tunnikest lebotamist paadisilla. Vahepeal näriti kordamööda arbuusi, lakuti õlut, otsiti õlut või käidi jões solberdamas. Muffin tegi kehaga imelikke kaheksaid enne kui ta vette lärtsatas kuid ülejäänud seltskond ei saanud sellest idamaade ilgelt iidsest joogaharjutuses aru ning lihtsalt irvitasid.

MNC oli eriti Vello näoga, kui ta K. kahetonnise kubemekarvade tuuningu endale näkku toppis. Mis sa ikka sellise trolliga teed na, kellegi üle tuleb ju naerda ka.

Pühapäeva, esmaspäeva ja teisipäeva olin kah tartoländis ainult et ma ei mäleta mida kuradit ma seal tegin. Ahjaa, esmaspäevakese õhtal käisime Mõtsapässi juures naksitralle vaatmas ja koduveini limpsimas (mis oli täitsa hea, ainult et tibakene imelikuks tegi olemise).

Teisipäeva õhtuks jõudsin võrru tagasi, esimese asjana jalutasin Ingrid-Chani poole. Tegelane polnud mind üle kahe nädala näinud ning oli valmis mind juba teadmata kadunute hulka kuulutama. Õnnelikul inimesel tuli tore idee jalgratastega minu juurde sõita. Egas midagi, võtsime sõiduriistad ning asusime aga pekki maha väntama. 12km 40 minutiga. Vahepeal pildistasime päikest kah.

mis mul viga on?

2010-07-12T22:29:00.000+03:00

Lappasin paar päeva tagasi järjekordset mööda netiavarusi ning leidsin sellise toreda asja: 10 enimlevinud foobiat. Lugesin läbi ja...ja no kurat, pole võimalik lihtsalt, et ma midagi ei karda.
Ämblikuid ja muud vaglad, tõugud, limukad - ämblikud on kohutavalt armsad, ülejäänud kraam otseselt ei tõmba aga no ega kisama küll ei pista kui mõni peaks vastu tulema.
Maod - täitsa lõpp, võtaks endale kah ühe kui ainult ruumi oleks (ja emps, kes röökima ei pistaks).
Kõgus - väiksest peale juba igal pool ringi turninud. Alla kah kukkunud, korduvalt. Aga endiselt ei mingeid emotsioone.
Avatud suured ruumid/väljakud, rahvarohked kohad - möh? Miks peaks? Miks?
Koerad - kammoon, nalja teete va?
Müristamine ja välk - viimane kord tassisin samal ajal diivanit mööda maanteed. Naljakas oli pigem. Eelviimasel korral karjusin täiest kõrist laulda "müristab ja välku lööb, vanapagan silku sööb!" ning jooksin huilates mööda hoovi ringi.
Süstid ning muud meditsiinilised protseduurid - aina põnevamaks läheb. Lollakalt meeldib isegi, kui mingi vaktsineerimine või asi toimub. Potensiaalne narkar ehk?
Sotsiaalfoobia e väikeses grupis tähelepanu keskpunkti sattumine - oeh, minusugune harakas ja kardab tähelepanu? Kukkuge pikali nah.
Lendamine - ei noh ausalt, see kisub juba naljakaks ära.
Mikroobid, bakterid, mustus - ega meeldiv ei ole ja kuskilt porilombist vett ei joo aga respiraatori, kummikinnaste ja kastitäie antibakteriaalsete salvrätikutega kah ringi ei käi.

No need olid 10 levinuimat kartust. Kuna siit miskit sobilikku ei leidnud mida paaniliselt peljata, siis võtsin ette foobialeksikoni ning asusin lugema. Lõpptulemusena istusin ja lihtsalt naersin. Südamest lausa. Geniaalsema kraami toon välja.
Antrofoobia – hirm lillede ees.
Hüpertrihhofoobia – hirm juuste ees. (Ma arvan et kõik skinheadid on need hüper..blablabla asjad)
Lahhanofoobia – hirm köögiviljade ees.
Alektorofoobia – hirm tibude ees.

No lambist ju ei mõelda sellist kraami välja. Kellelgi ikka peab mõni neist olema. Imelik on aga mõelda kuidas saab keegi nt köögivilju karta? Ema peksis väiksena sind suvikõrvitsaga vastu pead äkki? Ja kuidas kuradi moodi saab keegi lillede ees hirmu tunda? Boyfriend üritas roosikimbuga kunagi ära lämmatada peale seda, kui olid talle teatanud, et oled juba viimased kaks kuud hoopis ta venda nillinud ning nüüd teed püksid täis iga kord, kui mõnd peenart näed?
Teine võimalus on loomulikult see, et tegelikult pole kellelgi mingit lollakat alektorofoobiat või hüpertrihhofoobiat, lihtsalt on kellelgi haletsusvajadus. Stiilis: "mul on arahhibutürofoobia." (hirm pähklivõi suulakke kleepumise ees) Ja ofkoors leidub alati keegi, kes ütleb siis midagi sarnast sellele: "oh sa vaesekene. ma küll ei tea mida see tähendab aga kindlasti on see midagi jubedat, sest see kõlab juba nii. tahad ma ostan sulle jäätist?"
Haige on see maailm, haige.

Ahjaa, naltsi kah. Üks noor ja loll (mitte et ma seda praegu poleks) Muffin päälekauba:

Ma päris ausalt ei tea kust kuradi kohast ma neid pilte leian aga endal on naljakas vähemalt meenutada. Head ajad olid rsk.

köhane Muffin jõudis lõpuks koju kah

2010-07-10T01:11:00.000+03:00

28. juuni - 1. juuli @ EC. 2. - 6. juuli @ HRL & tartoländ. 7. - 9. Haanjas. Lõpuks jõudsin koju.
EC oli fun. Palju kohutavalt toredaid ameeriklasi ning veel suurem hunnik lahedaid eestlasi koos jauramas. Olin tubli, tegin LSD särgi endale ning nii möödaminnes said ka juuksed riidevärviga üle võõbatud. Rahvas mängis pmst kogu aeg Ultimate Frisbe-t. Päris lahedaid kaadreid sai jäädvustatud.

HRL-i kohta ausalt ei viitsi midagi kirja panna. Lugege parem siit ja siit ja siit. Pilte leiab sealtsamast a siin on kogu minu ja cq klõpsitud kupatus. Ja nagu ma juba mainisin, uimerdasin peale Laagrit tartos ringi. Vahepeal mõniteist tunnikest kodus ning juba ma lendasin järgmise sihtpunkti poole. Gato juurde. Yay. Kvaliteetaeg tõsiselt kallite inimestega.
Kolmapäeval maandusime siis koos Ingrid-Chaniga G juures. Need kuradi kaks hullu käisid ujumas, Muffin jooksis samal ajal mööda hoovi ringi, vahepeal sulistas järves varbaid ning klõpsutas siis usinalt kaameraga edasi. Õhtal jälgisime jalgpalli. Kes rohkem, kes vähem (otsene vihje iseendale, kes ma pea terve teise poolaja tuterdasin õues ringi telefoniga mulisedes). Gatohi ohverdused miskitele jumalatele töötasid ning Hispaania võitis 1:0.

Enne mängu algust. G jooksis miski kausikesega mööda hoovi ringi sooritades iidseid rituuaale.

Jalgpall noh. JALGPALLL!

Endiselt oleme armsad ja toredad ja lahedad ja muu bullshit.

Pocky. Kohutavalt šeff koer.

Ja mis ma ütlesin. Kaks näkineidu solberdamas.

Maja kõrval on tiik. Tiigi all või kõrval või taga on järv. Tsilll.

Btw peaks mainima, et Gato on kohutavalt hea kokk. Ma pole ever paari päeva jooksul nii palju söönud, kui seal olles.

Sidusin rätiku kaela ning kallasin viskit kõrist alla. Et ikka kurk terveks saaks. Mis te siis mõtlesite?

Luv it ya know.

Muffin, muffin, muffin, muffin, muffin, muffin, muffin...rrrrr....

Vahepeal tegin Pocky-le musi, ja siis jälle...

...jalgpall!

See kuradi idioodist väravavaht Green lasi KÕIK pallid sisse. On tont na.

OMFG Muffin kandis seelikut e lõpp oli...ilus

2010-06-22T18:19:00.000+03:00

Ja läbi see piin ongi. Suveks vähemalt, sest sügisest jälle uue hooga. Oleksin eile õhtul juba miski asjanduse valmis klopsinud aga väsimus oli kohutav ja pilte polnud jõudnud veel kokku kraapida ja tegelikult ei viitsinud kah.
Viimased paar päeva enne lõpetamist käis selline trall, et ise ka ei usu. Pidevalt oli vaja kellelegi helistada või kellelgi mulle helistada või ühest linna otsast teise joosta, sest igasugu värgid-särgid oli tarvis kiireltkiirelt korda ajada või käis koolis mingi jebaa või mingi muu asjaajamine nõudis viivitamatut tegutsemist.
Pühapäeva õhtul üritas miskine proov koolis aset leida. Justnimelt üritas, sest segadust oli palju ning rohkemgi veel ja mul oli küll selline tunne, et no esmaspäeval ei lähe asjad kohe üldse mitte nii nagu peaksid. A vot läksid küll, täitsa lõbus oli isegi. Ainult et korsetiga pole kohe üldse mitte tore mitu tundi istuda terve saalitäie inimeste silme all täiesti korralikult. Ja mu vaesed jalakesed, mis on harjunud tanksaabaste või ketsidega...vot teile ma tundsin kohe korralikult kaasa.

Kohe tõsiselt kadestasin Ingrid-Chani, kellel oli veidikenegi oidu peas, et varvaste otsa tõmmata miskit mugavamat, kui minu kingakesed.

Endiselt hoiame Daffyga enda käes tiitlit "kõige weirdomad tegelased kogu selle lõpetajate-õpetajate-külalistekamba peale".

Mu paps oli kah tore, sõitis tsikliga kohale. Whiii.

Kallihoog tuli peale, pole midagi teha.

Pärastlõunal ja osa õhtust vaatasime Ingrid-Chani, Gato, Kaili ja Ännyga jalgpalli. Ausalt, parim seltskond kellega seda teha. Kommentaarid mis sinna juurde käisid olid lihtsalt...vägevad (Muffin vaevles naerukrampides lõpuks).

Õhtul käis veel hunnik sugulasi külas. Muffin sõna otseses mõttes suri. Kohutav väsimus lihtsalt noh. Ja lõpuks kui voodisse jõudsin ei saanud lihtsalt magama jääda, sest kõht oli nii kuradi täis, et jube lausa. Pole ikka naljaasi minusugusel pilpal oma päevane toidunorm sajakordselt ületada.

Ma ausalt armastan neid hommikuid/lõunaid Ingrid-Chani juures.

17 km vihmas ja muud lood

2010-06-12T20:36:00.001+03:00

Äike oli ilus...niii ilus.

Part I - rotime diivanit
Reede õhtu in Tha Häuss. Muffin tassis 4,5 liitrit veini kohale, spreivärve kah. Kodu peab ju ilus olema.
Umbes kümne paiku sain raffaga kokku, poetiir ning söögid-joogid olemas. Ja algas kõndimine...Siret kartis välku, Karl laulis mingeid saiakeselaule ja Sid näris pulgakomme. Fun.
Jõuame kohale, vihmapilv hakkab kah lähemale tulema ning välgunooli näeb üha tihedamini. Tavv, tassime siis selle diivani ära nüüd. Karl tuleb kaasa.
Arvata on, et rottisime selle sohvakese kellegi kodu kõrvalt ära. Maja ees käis mingi oleng, hiilisime vaikselt vaikselt vaikselt akna alla. Üritame diivanit tõsta, täitsa lõpp kui kerge, ainult Muffin on pikali maas ja naerab täiega. No ürita siis midagi nii ära vedada. Võtsin kokku ennast, hakkasime liikuma.
Vihma hakkab juba sadama.
"Kiiremini, kiiiiiremini" karjub Karl. Sadu läheb järjest tihedamaks, oleme juba pea poolel teel. Kurat, auto tuleb! Mis me teeme mis me teeme mis me teeeeme? Viskasime selle kolaka kraavi ja hüppasime ise taha peitu. Huuh, mööda sõitis.
Piisad muutuvad suuremaks ja raskemaks.
Veame edasi. Riided on juba läbimärjad. Deeem, veel üks auto, enam ei viitsi diivanit kuskile visata, muudkui aga tassime. Inimesed vaatasid vist veidi imelikult aga keegi küsima õnneks ei tulnud, miks me vihmas suure diivaniga ringi kolistame. Oleks ilmselt öelnud, et kolime.
Peaaegu kohal. Sadu on nii tihe, et märjad juuksed kleepuvad hetkega näole. Tha Häuss-i eest ei saa minna, sest seal on mingi võre ees, pidime tagant oma uue mööbliesemega minema. Seal on aga mingid kruusahunnikud, millest üle tuli ronida...diivaniga...paduvihmas.
Välku lööb kohutavalt lähedalt.
Viimased 15m veel minna. Muffin lendab selili läbimärga kruusahunnikusse, diivan kukub peale. "Eleriiii, ae ae, kus sa oleeed?" hõikab Karl, endal püksid umbes pahkluude juures. "Tra, tõsta diivan üles! Ja oma püksid ka!"...Muffin ei saa naeru pidama. Aga vähemalt jõudsime lõpuks kohale.
Muffin kakub märjad riided seljast ja tuterdab natuke aega pesuväel ringi. Karl konstueeris seni lõkke. Veidi veel hangumist ning kui suurem vihm üle hakkab jääma valgub ka ülejäänud raffas kohale. Vein vein vein oli heaaa. Joonistasime seintele mingit sodi ning põletasime cq toodud küünlaid. Romantika missugune.

Part II - jaam
Osa piipoleid tõmbas minema varsti. Me, Karl, Sid ja Siret liikusime kah kesköö paiku vanasse raudteejaama edasi jooma. Istusime, ajasime juttu, lonksasime veel veidi veini, Muffin hiilis oma uhiuue mänguasjaga - meetrise puust kurikaga - ringi ja hirmutas möödujaid. Täitsa lõbus oli. Sõime Tha Häuss-ist kaasa haaratud toitu ning ajasime veel möla suust välja. Hangusime.

Part III - iga roju oma koju
Asusime tasapisi liikuma. Sid ja Karl ühele poole, Muffin ja Siret teisele. Vahepeal pugesime bussipeatusesse vihmavarju. Siret otsustas jooksuga minna, sest pidi tegelikult juba 2h tagasi kodus olema. Muffin passis veel natuke aega ning asus samuti kõmpima. ...sitta kah, enivei saan märjaks...
Kell oli üks läbi midagi, kui möödusin Ingrid-Chani kodust. Ahvatlev raisk, ahvatlev...keegi ikka saaks mind sisse lasta. Ei peaks vähemalt kõndima...aga ma tahan koju. Niih, asi otsustatud - jätkasin kõmpimist. Veel vaid 12km minna. Ja siis otsustasid mu ketsid katki minna. Sellistel hetkedel ma tõsiselt igatsen oma tanke. Jalad oleksid vähemalt kuivad.
Egas midagi, vantsisin aga edasi. Kuskil peale seitset kilomeetrit läksid mu kõrvaklapid katki. Kuradi tore ikka. Tüütasin siis poolteist tundi Mannut. Kusjuures ma ei mäleta mitte ühtegi lauset selles mögast mida suust välja aeti. Magic.
Koju jõudsin neljaks. Kõik läks täpselt nii nagu arvasin: jõudsin trepikotta ilge kolinaga ning mu koer hakkas haukuma, sain kuidagi võtmed kotist kätte aga tule unustasin põlema panna ning kulus veel paar minutit luku kallal jebimist. Täpselt nagu oleks täis.
Pmst kukkusin uksest sisse, sest jalad olid überväsinud. Mutter tuleb esikusse...
"Mida sina siin teed???"
"Khmm...ma nagu et elan siin või nii."
"Millega sa tulid?"
"Jalgsi."
"JÄLLE?"
"Nojah, juhtub."
Umbes pool tundi kulus mul märgade riiete seljastkiskumisele, neile kuivamiseks koha otsimisele ning enese kuivatamisele. Oleks tahtnud küll kohe koju jõudes end voodisse kerra tõmmata aga mu riided ja ketsid oleksid kuskil nurgas seistes vist ära mädanenud.

Lõbus oli.

luv ya cq!

2010-06-04T15:43:00.000+03:00

tutipäev e veepüstolid näppu ja TULD!

2010-05-31T22:44:00.000+03:00

Tutipäev - tore vabandus tõmmata selga debiilsed ja eriti debiilsed riided (muide, seda kollast särki mis mul seljas oli, kandsin ma viimati 10 aastat tagasi. Nojah, siis oli see kleit), haarata kätte veepüstolid ning veesõda pidades ja lollakaid lastelaule lauldes ringi jaurata. Ja inimesed ei vaata seda seltskonda imelikult. Pigem uudistava pilguga.

Tuju pole praegu mitte 0, vaid rohkem nagu -100. Seepärast lähen taaskord kergema vastupanu teed ning räägin vähem ja näitan rohkem.
Selle ma mainiks kah nii muuseas ära, et tegelikult ma pole peast lollakas ning ma ausalt ei kanna nii palavate ilmadega salli. Lihtsalt, mu kaelal ilutses umbes suitsupaki suurune ~~haakrist~~ peksa saanud meritähte meenutav...asi. Ja see polnud kohe üldse mitte lahe.

A sonks oli mul kõvv.

Aawww. Vot see oli armas.

vähe ei ole sitt tuju va

2010-05-24T22:01:00.002+03:00

Kas ma saaksin kellegi käest peksa, kui ma praegu kooliga kõik metsa saadaksin? Pmst no tegelikult täielik idootsus ju, siiamaani olen kenasti (noh okei, enam-vähem rahuldaval tasemel) kohal käinud, tööd ka teinud aga nüüd järsku lennutan kõik vastu taevast. Ma ise lööks ausalt öeldes juba selle lolli mõtte eest end miski entsüklopeediaga vastu pead.
Aga ma ausalt ei jõua enam. Homseks on vaja jälle sadamiljontriljon asja ära jõuda. Nutt ja hala. Tahaks ennast kuskile ära peita selle jama eest. Tegelt ka. Pmst ma seisin just 5 tundi püsti, sest panin sisterile võltsrastasid pähe. Lõbusam osa on aga see, et kogu juustega jändamise aja tuli mul taluda lollakaid taustaks jooksvaid hollivuudikaid e mõttetuid filme, mis olid kõik täpselt sama süžeega, ainult näitlejad erinesid. Sest noh,"mul hakkab ju igav, kui ma pean 5 tundi niisama istuma äää". Tal ei ole ikka vahepeal kupli all kõik korras. Oleks siis võinud mingi natukenegi tüüpilisest muuvist erineva värgensi valida, ma oleksin kah saanud üle pika aga filmipostituse kribada. Pmst mida on kirjutada nt Bounty Hunter-i kohta? Sittagi.
No okei, patsid said pähe pandud. Üritasin õppima hakata aga mida ei ole, on keskendumisvõime. Normal.
Lohutan end mõttega, et terve öö on aega õppida. Ja pealegi, kui ma homme koolis väsinud olen, siis kodus peaks leiduma terve karp valuvaigisteid peavalu vastu. Nämm nämm raisk.

Faaaakk juu.

jälle Muffin

2010-05-23T14:46:00.003+03:00

Pea terve nv passisin kodus. Sest noh, übertark inimene nagu ma olen, otsustasin end kolmapäeval tartoländis kapsaks juua ning neljapäeva hommikul pohmakaga tartus, pärast võrus ringi kolistada. Hui ma jõudsingi kooli, tegin pika lõunauinaku Ingrid-Chani juures peale maailma kõige jubedamat bussisõitu.
Mutter oli loomulikult vihane, talsinkisse minek jäi seekord ära. AGA ega ma siis asja niisama ei jätnud. Neljapäeva õhtul räuskasin kodus ringi, reedel mossitasin. Empsil hakkas must kahju ning Muffin sai endale miskid hirmkallid kingad. Muide, need on täitsa kenad aga oma lühikestel sõpradel (neid on millegipärast päris palju) soovitan eemale hoida, sest kui ma need jalga panen siis te tundute mu kõrval veeeel pisemad. Ehk siis - Muffin on 1.70 ning kontsad on kümnesed umbes. Normaalne.

Aga reedel olin ma koolis, vaata ise.

Orksis see vist juba on. A pohh, viskab siia siis ka. Sõbrapilt Mannu e Marianniga noh.

Tund kus ma sel hetkel kohal oleksin pidanud olema oli saksa k. Ju siis oli midagi paremat teha.

<< mah sister. me >>

Riskin Mannu käest peksa saamisega aga ma lihtsalt pean seda pilti sheerima. Enivei, värk oli selles, et Muffin käratas kolmapäeval "naeratage raisk!" (või miskit sarnases stiilis, kurat seda mäletab) ning mnc manas naeratust meenutava grimassi enesele näkku. Ofkoors ei saa mainimata jätta ka Metsavana sandaale + trakse, mis on lausa geniaalne kooslus. Ma ennustan, et see läheb varsti massidesse. Tegelt kah.

tuvi trügib tuppa

2010-05-18T19:35:00.002+03:00

See väike jobu on mul juba terve päeva akna taga kolistamas käinud. Enne oleks peaaegu tuppa lennanud. Ei, väike ja julge tegelane on. Või lihtsalt peast natuke sooda, sest ta on valinud ikka väga vale inimese kelle akna taga hängida.

Õues on kah kõik pretty-pretty-pretty. Ja miski lollakalt hea tuju on...selline mmmahe.

Ahjaa, veel tuvidest!

a bit o' this & that

2010-05-13T16:42:00.005+03:00

Üle pika pika pika aja ei ole hea mõte kooli minna. Tegelikult ma poleks täna ka läinud, aga Ingrid-Chan peksis mind sõna otseses mõttes hommikul voodist välja. Vedasin end siis kenasti minema sealt. Kohe esimese asjana sain miski ajalooõpetaja käest piki pead tegemata tööde ning esitamata esseede eest. Kena hommik ma ütlen.
Ülejäänud rahvas oli normull e nad olid juba selle üle õnnelikud, et ma üldse välja ilmusin.

II
LastFm on vahetevahel päris asjalik asi. Alguses ajas natuke närvi, sest nad hakaksid üsna pea mingite lisavidinate eest krabisevat tahtma, aga praegu on pohhui nendest. Pmst kui ma tahan netist kuulata oma feivodest lugudest või sarnasest muusikast kokku klopsitud playlisti siis köhi aga papp välja. Aga ma avastasin (jeh, siiski rohkem kui aasta hiljem peale joinimist), et ma võin ju niisama kah selle sarnase mjuuzika listi välja võtta ning juutjuubis kolistada. Kasulik asi, kui ei viitsi ise mööda foorumeid kolada ning uut kraami otsida. No loogiline, et LastFm ei anna mulle mingeid pisikesi ning vähetuntud bände, mis vahepeal sitaks head võivad olla, vaid söödab rahva poolt rohkelt kuulatud kraami ette aga asi seegi. Mõningate puhul mõtlesin, et täitsa lõpp mis kuradi augus mina elanud olen, sest osa oli päääris tuntud staff aga logiš polnud ma nendest midagi kuulnud.
Kuulake seda sodi, mis ma leidsin. Hoiatan, maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Ja mulle meeldib kakelda.

No okei, see järgnev ei lähe tegelikult üldse samasse kasti muusikaga, mida ma tavaliselt kuulan aga tüüp lihtsalt mängib nii fakin hästi. Ja pealegi, dreadidega tüübid on maailma kõige armsamad olevused :3

III
Mul on pott Manic Panic miskit lillat juuksevärvi. Mystic Heather. Haarasin kaasa, sest valida oli selle, miski erkpunase ja banaanikollase vahel. Pigem oleks siis võinud punase võtta, sest kui ma hiljem netist pilte otsisin selle lilla värgensiga võõbatud juustest, siis vaatasid mulle vastu paar suht kolli tooniga juuksepahmakat. Nädalavahetusel peaksin saama sugulase käest miskit sinist. Vahepeal oli idee, et võõpan tuka ning osa rastadest siniseks ja tagumised patsid otstest lillaks aga millegipärast ei meeldi see mõte mulle kohe üldse mitte enam. Pigem lilla asemel siis mustaks vms.
Nii-et nüüd ongi mul purgike lillat juuksevärvi. Keegi osta tahab va? Annan ära odavamalt, kui poest sain (sest ise ma selle eest ei maksnud, mul ikka pohhui *mwahhahaa*).

IV

Pühapäeva õhtul uimerasin Ingrid-Chani pool ringi, sõin poole ta söögist ära ja vallutasin arvutit. Mingi hetk otsustsin, et nüüd oleks ilgelt tore lõpuks oma kott korda teha. Tirisin sealt prahti välja ning leidsin muuhulgas ka mitu ära muditud paberijuppi. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on vägagi vajaliku kraamiga, sest MP (selle sama, millest eespool juttu) värviga juustele teise tooni andmine käib pisut teistmoodi, kui tavalise juuksevärviga mökerdamine. No igaks juhuks tuleks alles hoida, vb ikkagi teen mingi segu paarist sama firma värgist, aga erinevatest toonidest ja määrin endale selle ~~läga~~ värvi pääkolu otsa.
Üritasin juppe omavahel kokku sobitada siis. Järsku vaatan, Ingrid-Chan on oma msn-i vestluse sinnapaika jätnud ning vaatab oma mida-perset-sa-nüüd-JÄLLE-teed-ah??? ilmega mu kobatsemist.

Ingrid-Chan: "mida v*ttu sa selle paberiga tegid?"
Muffin: "peitust mängisin"
Ingrid-Chan: "sa pole normaalne"
Muffin: "ma tean"

V
Tee üks tore pilt kah nüüd.

(nv elvas. Täitsa fun oli, ainult pea valutas pärast, sest pohmakas + ilge laks peaga vastu põrandat pole just kuigi hea kooslus)

söö sall ära!

2010-05-06T21:48:00.002+03:00

moar pics!

2010-05-02T20:19:00.001+03:00

Tuduv Ingrid-chan. Ta on täiesti kohutav inimene. Selle asemel, et mind aidata, keeras ta end mu voodisse kerra ise pomisedes midagi stiilis "täitsa lõpp kui pehme voodi, nüüd ma saan aru, miks sa kunagi kooli ei jõuaaa. oee, ma vist jäängi nüüd siia". Tüüpiline. Ronige jah mulle kõik voodisse.

Oohmaaigood, Muffin on lai.

Vähe ei ole tont va. Kiusab mu koera. Arrrghhh.

Mulle meeldib vahepeal teistpidi ka olla.

Järjekordne teema stiilis: Muffin ei tea ausalt mis toimus. Ingrid-chan närib/lutustab/lakub/hammustab mu kätt. Naissss.

Ksskss, laibatooni mimm.

Vot sellest ei suutnud ma pilti tegemata jätta. Pretty-pretty-pretty. See roheline all paremas nurgas on virvatuluke muide.

hommikust, Muffin

2010-05-02T09:27:00.003+03:00

Joonesta trapets ja tähista

2010-04-22T23:37:00.002+03:00

"Meteoorisaju algus oli 16. aprilli ning see kestab 26. aprillini. Kõrgpunkt on aga 22. aprillil. Meteooride jälgimiseks on parim kuu tõusmise ja koidu vaheline aeg, sest siis on meteoorid taevalaotuses kõige paremini nähtavad. Parim vaatluspunkt on linnavalgustusest eemal maapiirkonnas, kus on avar horisont."
Kogu jutt on siin.

No mina võtan paar rock-i kaissu, ronin katusele, vahin taevasse ja mõtlen, et elu on ikka lill küll.

Tegelikult on hoopis nii, et täna oli Muhklil sünnipäev. Ega ma eriti miskit sodi ei viitsi kirjutada, viskan paar pilti ja juurde mõni sõna juttu kah, aitab küll.

Päeva fakin parim osa nah, koristasime osakest hiiglaslikust koolihoovist.

Kes veel ei tea, siis Muhkel on harjaline nüüd. Tuka kakkusin ka ette. Palsamit kulus...palju. Ja valus oli, oi kui valus.

Neil on mõistus täitsa korras veel muide.

Mingi tunni (kurat seda mäletab mis tund see oli) geniaalsus: inimesed, kes kannavad kaelas mingeid ehteid, on kellegi orjad. Nii mitu keed, nii mitme inimese ori on. Njah, ma olen kahe inimese ori, kuigi ma veel ei tea kelle. Siit ka teadaanne: kui kellelgi on kaduma läinud üks rastadega orjatar, siis helistage või miskit. Kaup saadetakse tähitult.

Endiselt miski...tund. Arva ära milline on Muffin, saad kaks krooni.

Elise ja Daisi pidid kiirelt mulle oma msn-i andma. Pastakas oli, paberit mitte.

Nahhuj räigelt kõdi oli.

See imeline laimiroheline koridor.

Õhtul mingi hetk I. juures, tegin veits uniaku. Ja mu käsi näeb eriti põkk välja.

Jälle mõnitate va?

2010-04-15T22:54:00.001+03:00

Kurat, ma ju ei söö kala. Ilgelt raske on sellest aru saada va?
No hommikusöögiks jõudsin süüa kohukese, sest niigi läks natuke tormamiseks. Lõuna koolis: ülla-ülla, kalasupp! Sõin siis mingit pannkooki, mis oli nii kuradi lääge, et mul tuli kõrvadest kah seda moosi välja, millega rasvane lätakas üle oli ujutatud.
Kool sai läbi, igav oli, läksin I juurde. Seal kah polnud miskit normulli kõhutäiteks. Kobisin koju. Ja jälle, saate aru JÄLLE, oli kala söögiks. Kurat, mina nii ei mängi. Okei, ma oleks saanud endale ise kah süüa teha aga mul lihtsalt pole aega. Paari nädala pärast hakkame koos Liisiga süntsi pidama ning selle pralle korraldamine võtab ikka päris mõnusalt suure osa mu päevast.
Vanad harjumused hakkavad niimodi tagasi tulema ju. Süüa, tehke keegi mulle süüa!

Taaskord arvutisoppides tuulamise ning selle sodi näitamise aeg! Mingid ilgelt vanad pildid, kui me väikse sugulasega murusõda tegime. Mul ei olnud siis rastasid...ja see oli mingi miljontriljon aastat tagasi. Räigelt ammu ikka.

Haige...jälle

2010-04-13T23:56:00.001+03:00

Mu päevane toidunorm. Palju ei ole seda sodi aga piisavalt, et ma tunneksin end nagu mingi tudisev vanamutt palatist 506, kes kohekohe ära hakkab kärvama aga kellele nii moe pärast tablette sisse söödetakse.
Umbes et: "Pohhui, anname värvi järgi neid tablette talle, äkki üks aitab."
Aga milline siis aitama peaks...?
"Ei tea veel, kui ellu jääb siis vaatame milline mõjus, kui ära sureb siis noh...siis ütleme, et insult oli."

Kuigi päris nunnult värvilised on need jubinad küll :D

Mul siin ilutsemas tegelikult 6 C-vitamiini, 2 kalamaksaõlikapslit (sest kala ma ei söö aga vajalikud ained peaks kuskilt ikka kätte saama), 3 nohutabletti, sest mul on kohutav nohu, peavalutabletike ning veel mingi asjandus, mis mu enesetunde paremaks pidi tegema.
Mul pole õrna aimugi, kas kõike seda kraami koos tarvitada võib üldse. Lihtsalt õgin kogu topsitäie sisse ning loodan, et elan homseni.
Ja nohu on mul kah seepärast, et me jalutasime J.-ga reede õhtul piiikaltpiiikalt õues ringi. Mõni loll mõtles, et selle tatitõve sain külge endale üleeilsest ujumisest. Pähh, täielik vale!

Tavv, ma kaon järgmist ämbrit ingveriteed tegema.

Mis värk nende tekstidega on?

2010-04-06T20:15:00.002+03:00

Vahetevahel tekib mõte, et mille kuradi pärast topivad umbes 12-17 aastased nii orksis, kui ka reidis (mitte et mul seal miski kasutaja või asi oleks, lihtsalt vahetevahel visatakse mulle linke kirjadega "ou äää, tšeki mu uut sonksi ää" või "naq eluilus seelik ju. ää?" ning 99% juhtudest juhatavad need just sellele saidile) oma piltide alla igasuguseid paarilausejutte või totakaid aforisme. Ma nagu ei suuda sellest hästi aru saada. Et eriti diip beib näida? Kuigi noh, mõistuse poolest on tegelane kõige lähemal labidale, äärmisel juhul rehale.

Näiteks, orkut on selline tore koht, kus sõbudeks tahavad lisada inimesed, keda ma isegi ei tunne. Ja nad on eestlased, mitte mõned brasiillastest läbustajad või türgi perverdid.
Ja tuulasin mina siis ühel kenal päeval mööda netti ringi. Tavaline tiir orkut-dA-foorum-foorum-foorum-blogtreeee-orkut. Ning mida minu kenad silmad nägid - miski uus "sõber" mul lisas pildi. Noh, las lisas, mis see minu asi on, onja? Kuna aga ma juba varasemalt mainisin, et mul oli kohutavalt igav, tekkis mul jõle tahtmine siis selle blondukese kommentaare lugeda või midaiganes ta profiilis tšekkida.
Pildil on tibin. Piiikadpiiiikad blondid juuksed (kindlalt pikendused!). Lõust on nii paksu meigikihi all, et kui talle nähhu puhuda, siis on terve tuba tolmu täis. Sini-valge mustriga top. Miski miniseelik...see on vist hoopis vöö...eip, ikkagi seelik. Valged u. 5cm kontsaga kingad. Kammoon, kui juba konts siis pane ikka fakin 15cm alla, mis sa nende pisikestega jändad enam! Nojah, valged plastikpärlid kah ümber kaela poodud ning ongi kõik.

(Ma ütleks siia vahele, et tegelikult pole mul selliste inimeste vastu mitte midagi. Tegelt ka.)

Ja mis värk oli siis? Kõik paistis nagu ilus ja kena ju?
Alguses irvitasin natuke aega tausta üle. Kallikene, kui sa teed sellist jaladimelikultkõveraskäedpuusasmesimagusilmenäol pilti, siis vali kasvõi natunatukenegi tausta. Palun. Sinna ei sobi kellegi jalg, tolmurullid kapi juures, uksel eest ära kukkunud link, mis vedeleb põrandal ning su selja taga olevast peeglist peegelduv ~~fotograaf~~ nupule vajutaja.
Vot nüüd hakkame vaikselt jõudma selle viimse poindini. Välimus - pohhui tegelikult, näe välja milline tahad. Taust - pohhui, no kõigil juhtub onja. Tekst pildi all - no nüüd on küll naerukrambid.
Ja mis seal oli siis? See oli:
Minu ees on pikk tänav . Ma seisan siin üksinda , ilma sinuta . . . Vihma sajab plaginal alla . Mu valged tossud on juba märjad . Mööduvad sekundid , minutid , tund & teinegi , kuid sind ikka pole . Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul ültse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale Sa pole mind väärt ! ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn .

Esimesena turgatas mulle pähe mõte "Whattt? Mis kurat toimub? Siin ei ole ju mingit seost pildi ning teksti vahel." Siis aga tagusin end panniga paar korda vastu pead ning viisin läbi kõrgeima astme ihunuhtluse - kuidas ma küll nii loll sain olla?
Tšikk jättis kuti maha, sest tüüp ei saanud tibiga kohtuma minna (kuna tal läks ~~lehepuhur~~ roller katki/ema jäi haigeks/miski muu hälve lõi välja), tšikk ootas, kutt ei tulnud, tšikk jalutas pooleldi krokupisaraid valades, pooleldi värdjalikult irvitades minema, õhtul mõtles, et ta paneb end nüüd eriti napilt riidesse, läheb kuskile klubisse ning joob end käpikuks. Ja siis tulebki õnn!

Ääähh, vahtige mind parem.

9

2010-04-05T17:51:00.007+03:00

Kas on võimalik ühe värdjaliku postituse peale nii vihane olla, et tahaks arvutit aknast välja visata? No peaaegu. Kiirelt mingi shitty post valmis ja asi vask nah.

(Need faking pildid ei lähe paika ja mina pole ausalt süüdi.)

Kogu filmist lühidalt:
Peale miskit suurt sõda inimeste ning masinate vahel on terve maailm täielikult hävinenud. Marlist, pidžaamariidest ja linasest kangast meisterdatud voodoo nukke meenutavad jubinad jooksevad ringi ning üritavad viimset headuseraasukest (e iseennast) päästa. Sest noh, muidu tuleb suur ja paha relvi kokku klopsiv robot, teeb koll-koll-koll ning planeet hävib.

Okei okei, natuke pikemalt:
Peategelane 9 avastab ärgates, et tal pole häält. Toast, kus ta ärkab, leiab 9 saastahunniku alt imeliku asja, mille ta oma kõhtu topib (bööö, tal on lukk kõhu peal, sinna saab igast kraami toppida) ning kaasa võtab. Liikudes läbi varemete, mis linnast alles on jäänud, ründab nukukest suuur kutsa moodi masin. 2 päästab ta ning teeb hääle kah päälekauba veel korda.
No ja pmst edasi läheb nii, et 2 viiakse luukerekoera poolt minema, 9 läheb miskisse külaseltsi, kus on veel paar temasugust. 1 va vana känd juhib kogu kupatust, 9 saab ühesilmse 5-ga sõbraks, suur töllmokk 8 teeb mis 1 tahab ning 6 on selline lahe veidi saico tüüp, kes kogu aeg joonistab.
Kuna aga 2 ja 5 olid ilgelt head sõbrad, siis otsustavadki viimane ning 9 2-te päästma minna ning samas 1 terroriseeriva juhtimise alt pääseda.

Nojah, 7 ilmub kuskilt välja ning kuna 9 oli piisavalt loll, et selle jubina abil, mille ta muuvi alguses oma kõhtu toppis (ja siis vahepeal luukutsale kaotas, nüüd uuesti üles leidis ning täitsa lambist mingisse pesasse toppis, sest see sobis sinna ilgelt hästi) aktiveerida veel suurem koll-koll masin, kes oli veeelgi kurjem ja targem, kui luukerekoer.
Kuna aga suur ja jube masin ei otsustanud mitte nurka konutama jääda, vaid taparelvade hunnikut vorpima asus, otsustasid nukujukud midagi ette võtta...
Noh, ja nii ta siis lähebki. Vahepeal jooksevad eest ning poevad peitu kogu kambaga, vahepeal ründavad vastu. Kogu teema läheb ülesmäge, siis kolinal alla, taaskord üles, jälle alla, üles alla üles alla...nagu ikka tavaliselt muuvide puhul käib.

Tavaliselt üks olulisim asi minu jaoks on, et lõpp poleks etteaimatav. Või kui isegi midagi aimad, siis läheb ikka teistpidi.
Okei, selle asja puhul siin olin täiesti kindel, mis lõpus saab, aga suuremas osas panin ikkagi täiesti ämbrisse. See oli hea, väga hea.

(Ausalt, ma ei viitsi enam midagi kirjutada.)

7,5/10

Awww, no vaadake teda, tal on sulepead sõrmedeks^^

natunatuke veel

2010-04-05T15:22:00.001+03:00

No kurat, anna veel igasuguseid lolle lubadusi, kui tegelikult on teada, et enivei miskit kribada ei viitsi. Nüüd ei aita enam ei nutt ei hala. Kirjuta könn, kirjuta!

Ja kirjutabki...

aga hiljem kunagi, sest essee on kah vaja arvutisse klõbistada ning miski referaat ootab tegemist. Ja faking hiiglaslik konspekt vihikusse vehkida.

Tegelikult olen ma omadega graafikust maas st lähema kahe nädala jooksul raudpoltkindlalt 2 muuvipostitust, muidu saan iseenda käest peksa.

Ööökhhh, kui ma selle aasta lõpuks 24 filmiposti ära kirjutan, siis ma olen tegelt ikka ilgelt tubli.

Vahtige nüüd silmad peast

2010-03-31T19:47:00.001+03:00

Jutt siis Maggots under my skin blogist e mu teisest pesast netis, kuhu pilte ja jutte lendab. Asi selles, et alguses olid seoses selle saastakastiga siin mul pidevalt küsimused "kes loeb? kus loeb? miks loeb?". Eh, nüüd on juba savi. Ei tea, ei koti. Nkn postitan netiavarustesse, ever ei saa teada mis hullud siin passimas käivad. Elu muutub, tujud muutuvad, kõik fakin asjad muutuvad. Võite ju teist blogi tšekkimas kah käia vahetevahel.
Avalikuks läheb lihtsalt ainult seepärast, et päris paljudel inimestel on aeg-ajalt lollakas komme nõuda, et ma oma sirgeldusi näitaksin. Ega ma olen ju laisk inimene, ei viitsi pidevalt mappi kaasas tassida, aga näidata tahaks nagu ikka. Lihtsam on kogu sodi netti laadida ning neile link visata. Vot nüüd jõuamegi kogu jutu poindini - teine blogi läheb avalikuks. Vahtige siis silmad peast.
Ja see raffas, kes end varem ilgelt eriliselt tundis sest neil oli kutse, noh teist on mul pohh. Elu ongi julm.

Vajuta nüüd siia!

Igav vol miljon

2010-03-27T23:50:00.003+02:00

See ei olnud eile, see oli üleeile. I. juures.

I am Frankenstein. Hah, miski loll viga selle asjanduse juures iga kord pilti teha, kui sellele lähedale satun.

Vaata, näeb välja nagu loll turist. Tegelikult leidis lihtsalt miski huvitava asja, mida jõllitada ning Daffy va ülbe üliõpilane haaras jalamaid digika järele.

Eestvaates pilt oli keelatud, tegelt ka. Tuleb sellega leppida.

Igav hakkas kodus, käisin tlnas täna.

Määää!

2010-03-25T23:32:00.001+02:00

The Road

2010-03-24T19:26:00.005+02:00

Kas see on alateadvus, mis mind viimasel ajal maailmalõpumuuvide poole kisub või lihtsalt lollakas kokkusattumus? Mõnes mõttes vast isegi hea, saab võrreda ja analüüsida paremini.
"2012" oma debiilsete vigadega, mis ei riivanud vaikselt silma vaid piltlikult öeldes olid nii kohutavad prohmakad, et torkasid lausa raudora larhvi. "9" nende lahedate steampunk stiilis nukkudega, mis oli täitsa tšill vaatamine, aga rohkem vist ei viitsiks. "I am legend" tegelikult pooleldi zombiteemana, aga ikkagi selline inimkond, mida meie tunneme, annab otsad.
No nendest on tegelikult savi.

Täna räägin pikemalt filmist The Road. Nendest eelmistest ei viitsinud eriti kribada miskit, aga nüüd hakkasid näpud sügelema ning ei tule enam klaviatuuri küljest ära.

Millest siis kogu teema on?
Isa ja poeg rändavad koos läbi kõrbenud mikihiiremaa. Miski ei liigu sel laastatud maal, kõik loomad on ammu otsad andud. Puud langevad, taimed surevad (noh Greenpeace tegelased, kus te nüüd olete ah?). Taevas on kogu aeg tume ning maad katab pidevalt udu või tolm või mingi muu rõve hõljuv-lendlev sitt.
Nende eesmärgiks on liikuda lõunasse, kus peaks soojem olema. Kuigi kummalgi pole õrna aimugi mis neid seal ees ootab, jätkavad nad visalt teekonda vahetevahel tee peale jäävatesse majadesse sisse põigates ning toitu otsides. Kaasas pole neil muud, kui püstol paari viimase kuuliga, et kaitsta end teedel liikuvate kannibalide eest, endil parajasti seljas olevad rõivad ning roostes poekäru vähese kogutud söögiga.

Vahepeal kiskus veidi ebaloogiliseks. Päris mitu küsimust jäid õhku rippuma, näiteks mille kuradi pärast kogu värk üldse maha põles? Kui tõesti on Maad tabanud mingi jubedus, mis levib ainult Ameerikas, siis mille kuradi pärast ei evakueeritud kedagi? Või tõesti elasid need inimesed, kellele filmis keskendutud "veidi vales kohas" st valitsus otsustas vait olla, end mujale vedada ning rahva surema jätta...? Et need kes elavad USA põhjaosas (ja loogiliselt võttes siis ka see rahvamass, kes Kanadas elutseb) las kärvavad selles saastas, sest kogu rahvast ei jõua kuskile Lõuna-Ameerikasse lennutada. Või on tõesti kogu planeedipall omadega perses, ainult mingid ellujäämisvajadusega hullud kärutavad ringi?
No okei, oletame, et tõesti kogu Maa on pu*sis. Aga inimloom on ju kuradi kaval, midagi mõeldakse ikka välja.

Miski sodi ründab maa seest, nt kuum magma tahab välja tulla ja kogu elu hävitada - varume konserve ning lennutame end orbiidile tiirlema või niisama kosmosesse hõljuma.
Miski sodi ründab nii, et Maa pinnal pole enam võimalik olla, nt jääaeg või miskit säärast - varume konserve ning kaevame end maa sisse elama. Igasugused päikeselambid on ju olemas, kasvatame maisi ja elame õnnelikult nah. Mis sest, et nagu mutid, aga vähemalt elame.
Miski sodi ründab maapinnalt, mingi jube haigus äkki - varume konserve ja ehitame tervetele inimestele aia ümber.

Võimalusi on terve persetäis. Ja jõuamegi jälle sinna samasse valituse kurjade plaanide juurde välja tagasi. Ehk ongi kogu planeet perses, ehk loodigi mingi mutiurg kuskile mäe sisse, et ikka inimkond säiliks, ehk saadetigi sinna osa rahvast, aga kõik lihtsalt ei mahtunud ning film räägib nendest õnnetutest, kes siis kogu selle sita sees oma elu üritavad võimalikult pikaks venitada ning koperdavad pisikeste kambakestena ringi vahetevahel üksteist närides.
No eks see oligi vist ainuke asi mis minu jaoks filmis kogu teema kolinal alla tõmbas. Ja näitlejaid oli vähe, kuid see oli tegelikult praeguse muuvi puhul pigem suuureks plussiks. See on mu hiljuti vaadatud filmidest juba kolmas või neljas, kus karja kallilt kinni plekitud hollivuuditähtede asemel teevad töö sada korda paremini ära paar, kuid see-eest sitaks hästi rolli sobituvat tegelast. Charlize Theron tuias seal natuke aega ringi aga teda ei näidatud õnneks rohkem, kui mõningad tühised minutid peategelase mälestustest.

7/10

Hinne oleks parem olnud, kui katastoofi põhjust oleks kasvõi natunatuke rohkem seletatud. (Võib-olla oligi, aga ma olen lihtsalt loll. Samas, erilist vahet pole, sest kui isegi oli miskit ning mina sellest aru ei saanud, on raudpoltkindlalt terve hunnik inimesi, kes on veel rohkem teadmatuses selle koha pealt.)

dreadhead

2010-03-23T20:47:00.001+02:00

Jälle ajasin paska teile. Kurat, nii minulik. Nimelt kui ma ütlesin, et kääridega ma oma patsidele kallale ei läheks. Läksin küll, päris mitu lõikasin neid ära.

Nüüd olen selline. Endale meeldib, kohutavalt.

Ma ausalt ei mäleta mis nali oli, aga ilgelt naljakas oli.

See oli vist ee...pühapäeva õhtu äkki? No igatahes tsillisin taaskord Indreku juures. Ma pmst juba elan seal. Ärkasin ~~järgmisel hommikul~~ kunagi lõuna paiku üles. Vaatan, I. on kadunud. Helistan "Kus kuradi kohas sa oled ah?" tegelane vastab umbes et "a ma ärkasin juba mingi pool kaheksa, ma olen Liisaga kunstikoolis, otsi ise endale kuskilt süüa." Einoh, fain. Tegin teed ja kadusin minema. cq juurde.

cq laenas oma aparaati, tõmbasin 5mm peale.

Ta (cq endiselt) üritas mulle südant mingi briljantrohelise juuksevärviga pähe joonistada. Suht fail, ma nühkisin maha selle. Ja ma olen mingi kivaga vasta pead saand, sellest ka see pisike punane jälg.

Nuvot, väike ülevaade hiljutistest tegemistest olemas ning terve persetäis pilte mu osaliselt paljast peanupust üles topitud, nüüd võib rahulikult jälle mitu päeva ringi töllerdada ilma, et keegi blogiteemadel möliseks.

Ja elu on lill ikka veel :D

Suuuur sula

2010-03-20T13:15:00.002+02:00

Kevad tahab vist olla, linnud üritavad laulda. Kuigi vahepeal tundus, et need säutsuvad olevused puude otsas on pingviinid, sest kraadiklaas näitas -15 aga ikkagi kostis õuest rõõmsat vidinat.
Aga vot nüüd, kui see valge (tegelikult mõnes kohas rohkem tumehall) pläust sulama hakkab, on tänavad nagu Veneetsias. Paar mu tartoländis elavat tudengist sõpra halasid juba, et varsti tuleb kalamehekummikud endale muretseda. Mis kuradi kalamehekummikud? Paadi ostad endale!
Siis on nii, et need, kes rikkamad, aerutavad kanuudega ringi. Kel raha vähem hulbivad kummipaatidega mööda tänavaid/jõgesid. Ja need, kellel üldse finantse pole (ehk siis tudengid) saavad endale lubada vaid kollaseid kummipardiga ujumisrõngaid.
Kaili lubas siis üldse mitte nina toast välja pista. Aga no kallis inimene, kuidas sa kooli saad siis? Geniaalne tegelane nagu ta on, mõtles välja hiilgava plaani mööda elektrijuhtmeid ronida. Jaa, vahva! Saad kena punksoengu ka korraga endale pähe. Väga multifunktsionaalne.

Muide tundub, et tuleb tegelikult ka endale kummikud hankida. Sest noh, juba minu esiesiesivanemad teadsid öelda, et ega tanksaabas pole kummisäärik. Tõsi ta ole jah, sest kui ma kunagi paar nädalat tagasi keset ööd cq poole koperdasin, astusin ma lörtsiloiku. Mõtlesin küll, et mis ta siis ära pole pisiksest veesilmast läbi jalutada, just sai tangid ka vahaga üle tõmmatud, küll ta vett peab. Aga mu plaan läks omadega pehmelt öeldes perse. Sest kui ma ~~rõõmsalt~~ (Mis kuradi rõõmsalt? Lörtsi sadas, kell oli öö ning ilgelt sitt oli olla. Polnud seal rõõmsat midagi.) hooga vette astusin, ei olnud see loik mitte 5cm ega 10cm ega ka mitte 15cm sügav, vaid ülatus hoopis põlveni. Sel hetkel oleks mul võinud jalas olla vabalt ka toasuss, tulemus oleks ikkagi olnud sama - jalg oli täiesti läbimärg.
Siinkohal oleks paslik rääkida Muhkli veel ühest kohutavast veast: ma ei seo peaaegu, et mitte kunagi oma saabastel paelu kinni.
Nojah, mis mul tol hetkel siis ikka muud teha jäi, kui jalavarjust vesi välja kallata ning edasi kõndida. Hea oli, et parajasti inimesi ringi ei liikunud. Läksin nagu mingi faking part jõledat moodi lirtsudes.

Ja pealegi, nüüd on tegelikult ka põhjust endale mingid kummist asjad jalgade otsa muretseda. Mul läks vasaku jala valge tank katki. See õmblus, mille ma varem olin suutnud okastraatides koperdades natuke lahti tõmmata, hargneb nüüd täie hooga. Varsti kukub kogu kupatus koost.
Praegu ongi olukord selline, et mul on valida, kas käin veel tervete tumepunastega või ketsidega. Nüüd tõuse oma arvuti tagant korraks püsti ning mine vaata aknast välja. Veits vesine vaatepilt, kas pole?
No ei teki mingit isu ringi lällata jalatsitega, mis koosnevad õhukesest kummiribast ning riidejupist.

Ärge muretsege, ma ei paneks evernever kummikuid jalga tegelikult. Ihihii. Ostan uued tangid hoopis.

Piltidel pole tekstisodiga mitte mingit pistmist. Ma lihtsalt enne surfasin ~~JÄLLE~~ devvis ning leidsin. Toppige taustaks oma arvutile või miskit.
Täitsa suvaline kraam, lihtsalt meeldis mingist otsast.

Siit ja siit

Siit

99,9% vaenu ning viha. HAAAH! Pigem nagu lihtsalt haige.

2010-03-18T17:36:00.003+02:00

Istun nagu lollakas tuima näoga. Kohutavalt sitt on olla sest no kurat, öelge mulle palun millisel inimloomal oleks tunne ilgelt hea, kui 39 kraadi palavikku keha väntsutab. Pea valutab, jälle. Ma ausalt ei tea kes seda põhjustab, aga lõpetage see n*ss ära juba, ma ei viitsi enam nii. Süüa ka midagi ei saa sest kõik tuleb sama teed pidi 2min hiljem välja. Mõttetu üritamine, ma loobusin juba mitu tundi tagasi.

Ja eile pärastlõunal kunagi, kui ma veel mingil määral nomaalses olekus olin, kuigi kehatemperatuur tõusis iga minutiga ning jalad tudisesid all, tuli üks tropp ja ütles, et "ou kuule, sa lubasid mulle ühe pildi joonistada suve alguseks. Selle pildi mingist pisikesest lapsest. Mäetad, onja? Väga hea, et mäletad. A nagu sa täna ei tahaks seda ära teha va? Mingi homseks äkki?". Ausalt ma ei teadnud kas peksta ta munakujuline pea kohe kuubikuks või visata niisama saapaga. Kahjuks ei teinud ma kumbagi (deeem, oleks pidanud), lihtsalt jalutasin minema, sest bussile oli vaja jõuda. Kuradi värd solvus ära. Ta pole siiamaani minuga rääkinud. Ahjaa, tegelikult enne korraks suvatses msn-is vastata. Küsisin, kas ma teen selle tema soovitud faking porno kohe ära. Selle asemel, et naljast ning mu tervislikust seisundist aru saada (et tegelikult on mul kohutavalt sitt olla ning joonistamisest ei tule mul täna midagi välja, ma niisama natuke irvitan ja torgin), lendas taaskord paar julma lauset stiilis "faking mõrd!" ning JÄLLE solvumislaks. Kuradi kujutlusvõimeta lehm!
Ma ausalt ei tea, mis kuradi mõttega ma sellistega üldse suhtlen.

Aga eile kunagi hommikupoolikul oli veel enam-vähem normull olla. Pidin bioloogiat vastama keset tundi sest hiljem poleks jõudnud.
Istusin siis seal laua taga õpetaja juures, ülejäänud klass võttis järgmist teemat edasi. No ma lihtsalt ei suutnud vait olla.
mina: "õpetaja, kas alligaator on lind? ta ju muneb..."
õpetaja: "äh, ole vait ja tee tööd"
m: "õpetaja, aga kas kõrvits on mari?"
õ: "sul töö valmis juba, enam ei taha teha?"
m: "Õ P E T A J A! aga maasikas on ju käbi! tal on väljas pool seemned."
õ: "nii, kõik. anna töö ära, enam ei tee."
...ja nii saigi Muhkel töö eest sita hinde sest pool teemast jäi tegemata. Aga naljakas oli vähemalt.

Äh, ma ei viitsi mingit pilti otsida, mõelge ise siia midagi.

Mina nii ei mängi.

2010-03-14T23:24:00.002+02:00

1) Mu rastad on pikemaks kasvanud. Ja see tähendab, et ma ei pea enam kaasas tassima igasuguseid paelu ja juuksekumme ja linte ja muud sodi, millega neid patsi siduda. Kes nüüd siis aru ei saanud, miks on hea, et rastad on pikad - võtan kummagi külje pealt patsikese ning seon need omavahel kuklasse sõlme, hoiavad ülejäänud teema näost eemal.
Fakkjee.

2) Sain HRL-i pileti ja särgi kätte lõpuks. Finnntrolllll!
Fakkjee.

3) Tsillasime eile Karli, Sidney ja Sigridiga mööda linna ringi. Karl va püromaan tahtis teadetetahvlit põlema pista. Tal pea-aegu, et isegi õnnestus see. Ja mingi kuradi sisustuskaubamaja katusel käisime ka. Redel oli kohutavalt libe, aga vaade oli täitsaperseskuiheaaa.
Fakkjee.

4) Mul on prillid nüüd. Ma näen!
Fakkjee.

5) Toppisin juutjuubi terve hunniku videokraami üles. Ise ka imestasin, mis toredat saasta mul ikka arvutis leidub.
Fakkjee.

6) Mu keemia kaustikust jäid eile õhtul järgi ainult kaaned. Kurradi Karl ma ütlen! Mõistatus on aga see, et kuidas ma nüüd õpin, sest kõik vajalik teema oli seal sees. Selle asja sees, millele tuli otsa pisteti.
Mitte nii fakkjee.

7) Veel vaid nädalake kooli ning siis 9 päeva puhkust.
Fakkkjeeee!

8) Mis nõmedaid asju ma oma kauuuge mineviku kohta teada ka ei saanud. Ma tunnen end nagu hernes.
See pole kohe üldse mitte fakkjee.

9) Ma ei suuda neid kuradi saksa keele dativ ja adjektive kraami pähe saada. Türrr, seal pole mingit loogikat ju. Der muutub dem-iks, das muutub *trummipõrin* JÄLLE dem-iks, die on vapsjee der ja teine die on den + veel terve persetäis sõnu millel on omakorda vaja otsustada, kas tuleb Dat. või Akk. Whhaaattt? Mina nii ei mängi.
Käige pu*si, ei ole fakkjee!

10) Ma ei viitsi tegelikult enam kirjutada. Koolis ka terve nädala feilisin, no ei suuda keskenduda lihtsalt.
Eeeei ole fakkjee, mitte mingist otsast, mitte mingist asendist.

Ja lõpptulemus? Fakkjee? Ei. Pigem failjee.

Ei, ma ei süga pead sa väike lollakas.

Idioot.

2010-03-13T11:43:00.002+02:00

Kallis inimene, kui sa seda eelmise postituse jama tõsiselt võtsid, siis sa oled idioot! Saad aru? IDIOOT!
Okei, selgitan: kui mul on igav siis on mul igav ja kui mul on igav siis noh, igasugused lollid mõtted tulevad pähe. Ja ongi kogu moos.

hoog sees

2010-03-13T00:28:00.002+02:00

oli hommik, oli äratus ja oli Muffin, kes kooli ei läinud.ja tegelikult oli hoopis nii, et tuli peavaluhoog vähesest magamisest, sest no 4 tundi päevas ei ole normull.
ja kui mina magasin oma kirjutuslaua ees
üks väike valu elas mu peakese sees.
ja kui numbrid kellal tiksusid suuremaks
läks valugi pea sees kangemaks.
ja lõpuks oli asi omadega täiesti metsas, sest nummerod näitasid, et tuleks nüüd end üles peksta aga kõndida ei saanud.
ja kõndida ei saa, kui keegi peksab sind pesapallikurikaga kuklasse. okei, tegelikult oli ainult tunne selline aga pohlad.
ja siis läks Muffin ekooli tšekkima
ja asi oli väga väga väga kurb. haah, jälle valetan. asi ei olnud kurb, asi oli lausa lollakalt naljakas sest nii perse ikka ei ole võimalik kõike keerata. (tegelt on - olen elav näide)
ja siis tuli joonistushoog.
vaim tuli peale.
sest kui midagi pole teha siis midagi ikka on teha.
näiteks joonistada.
mul on kohutavalt lollakas viga - siis, kui on viimane aeg midagi ette võtta hakkan ma joonistama ning rikun ära veel viimased võimalused teema tagasi rööbastesse saada omadega. aga mulle ei meeldi rööbastes, minu rong sõidab mööda metsa ringi. üle kivide ja kändude ja läbi sambla ja üle troppide, kes üritavad asja raudteele juhtida. fakkjee.
ja siis läks Muffin õue.
ja tuli tuulehoog ning puhus rastad sassi.
a tegelt see oli eile.
täna on täna.
sest kui eile oleks olnud täna siis oleksin tšillinud tulevikus.
ja kui eile oleksin olnud täna, siis homme oleksin eile.
ajamasinaga saab lolli mängida

ja ülehomme oleks päris täna, sest ma niikuinii unustaksin midagi tähtsat teha.
kuulge, nii jookseks ju kõik rööbastesse...aga see meile ei meeldi.
noh, Kish, jälle naerame, jah?
aga täna on täna on täna on endiselt täna.
träna.
hah, loll.
aga hui ma lähengi täna magama. hakkan luuletama!
ein zwei drei, polizei. ei. ei. ei? tuhk ja tolm, kolm kolm kolm. jänes jass sai uued uisud, tulid talv ja tulid ee..uisud. tuisud. fakk änd hell, akna ees on trell. vangla ees on mees, tal on prillid ees. loeb ka: neli, tra, NELI! oli kord Muffin, tuli venemaalt. elas seal, eemal järves. vahepeal aeles kivil, aga seal oli liiga kuum ning eksootiline.
ja taaskord: kaheksa üheksa kümme, töötasin naabri juures, laadisin tünne. aknast sisse ja aknast välja. ja välja. ja välja. ja siis öeldi, et sa oled röövel. tekkis automaatselt küsimus: mida v*ttu? ja hoovis sõidab ringi teehöövel.
kolmteist. kaksteist. üksteist lööme, sööme, jahvatame. müüme jäneste pähe turul kalli hinnaga. ja pärast joon end käpikuks.
superlux na.

Mida? Mina? Mitte midagi.

2010-03-09T17:31:00.001+02:00

Mõned juba loobivad vaikselt vihjeid teemadel "ou kuule, sa pole pikalt oma tegemistest kirjutanud", "elad üldse veel, või lihtsalt viskad suvalisi drafte aeg-ajalt üles?", "sul ON elu, ma tean seda. Kirjuta!" jne.
Nahhuj te jaurate, ma tean ise ka, et ma pole otseselt oma elust päääris pikalt kirjutanud. Aga vot nüüd ma teen nii: lihtsalt selleks, et teie perversset huvi veidikenegi rahuldada ning teie suud veidikeseks kinni toppida, kriban ma pisipisikese posti lihtsalt mittemillestki. Eeehk sellest, mida ma vahepeal korda saatnud olen.

Ja mida ma teinud olen? MITTE MIDAGI! Saite aru? Mitte faking midagi.
No pmst peale selle, et tavaline rutiin kodu-kool-Indreku juures söömas ja magamas-kodu-õppimine(hui õpingi, niisama hangun)-unemaa.
Ja nii ta umbes läheb. Päevadest saavad nädalad, nädalatest kuud. Vahepeal hakkab igav - siis keeran mingi jama jälle kokku. Vahepeal õnnestub mõni käskkiri taaskord hankida.
Võeeeh.

Seda ka, et mu Suur Talvemasekas hakkab vaikselt läbi saama, sest juba esimesed kevadmärgid ilmutavad end - lumi sulab, jäätub siis mõneks ajaks ära ning tänu sellele saan ma kodust bussikasse minnes mäest alla ainult kõhuli...hülgestiilis noh. Järelikult...kevad tuleb! Debiilsusajad on ka lõppenud.
Aga kevad on hea, siis ma olen vast veidi rõõmsam ja sõbralikum ja toredam. Ja rõõmus Muffin kirjutab pikemaid postitusi, kui see.

Rastapatsieri!

2010-03-08T19:04:00.003+02:00

Mul on rastapatsikesed pääkolu kaunistanud umbes paar aastat. Ja noh, kuna inimesed armastavad suht tihti küsida igasuguseid lollakaid ja vahepeal vähemlollakaid küsimusi, siis oma karuaruga mõtlesin kirjutada kokku kõik selle sodi. Selle sodi, mida kõige rohkem on küsitud ning vastused kah juurde. Ja mõned imelikud küsimused ka. Äkki siis vähemalt mõni inimene ei küsi samu asju jälle.
Niisiiis, alustagem.

Kus sa oma patsid lasid teha...ja kellel?

Tallinnas. Üks tuttav rastatüüp tegi. Tal endal on tagumikuni patsid muide :D

Kuidas su rastad tehti?

Nooh võeti salk juukseid ja tagasikammimise meetodil aeti need salgukesed siis sassi. Väga sassi. Umbes nagu juukseid tupeerides aga 100 x tugevamini ning tihedamalt. Ja siis tõmmati spetsiaalse vahaga üle ning voila!

Kaua neid tehti siis?

Mingi 5 tundi umbes.

Valus ka oli va?

OOohjeesh. See tõesti oli valus. Aga samas - kui ma poleks siis seda ära kannatanud, ei oleks mul ka praegu neid armsaid patsikesi^^

Aaga palju maksma läks ä? (väga paljude lemmikküsimus)

700 + bussipiletid. Nii-et mingi tonnine laks.

Hmm...kuna sa neid viimati parandasid?

Noo tänase seisuga võttes üleüleeile.

Kuidas sa pesed neid? Üldse pesed pead va?

Jah, pesen küll pead. Mitte küll igal hommikul, sest need kuivavad päääris kaua aga umbes paar korda nädalas. Juukseid pesen nagu iga tavaline inimene, ma lihtsalt ei mölla patside kallal, kui ma neid loputan. Pole mõtet neid lambist retsida. Lihtsalt, kui ma šampooni välja pesen siis see ee...valgub/voolab/läheb läbi patside ning nii saavad need ka puhtaks.

Ahnii...kaua nad sul siis kuivavad?

6 tundi umbes :'DD

MIKS sa tegid need endale? Sa niisama ei võinud olla tavaliste juustega?

Teate, ma mõtlesin ja uurisin enne aastakese, kui ma lasin need teha. Või noh, mitte päris terve aasta, aga ikkagi. Aga miks ma siis tegin rastad:
1) Mulle lihtsalt meeldisid kohutavalt dreadid. Siiamaani meeldivad. (Seepärast on kõik rastadega tegelased houmiiiid. Nii-et mõelge enne, kui miskit rastategelaste kohta minu kuuldes ütlete.)
2) Mulle ei sobinud tavalised juuksed.
3) Paljud inimesed ei julge rastasid teha. Võimalus massist erineda. Vähemalt oma linnas.

Huh? Mis sa nüüd ütlesid? Miks siis inimesed ei julge rastasid teha?

Nagu ma juba mainisin: sellega kaasneb ka teistest erinemine. Paljud, väga paljud inimesed ei julge seda, sest nad on nõrgad ning kardavad, mida ülejäänud raffas neist mõtleb.
Ja seda ka, et kui tekib tahtmine nendest lahti saada, siis tuleb juuksed ära lõigata.

Izzandjummel, aga siis oledki kiilakas? :O

Miks kõik arvavad, et ma tahan neist lahti saada? Ega ma neid selleks ei lasknud teha, et need võimalikult ruttu ära lõigata. Ma armastan oma patsikesi ning ma ei kavatse mitte mingil juhul neile kääridega kallale minna. Lähiajal vähemalt mitte. Ma küll lõigun vahepeal otsakesi, et need veidi paremad välja näeksid, aga ma ei taha neid täielikult ära lõigata.
JA pealegi - mis on halba natuke aega poisipea olemisel? (See EI olnud praegu vihje, et ma need ära lõikan. EI OLNUD!)

Kuidas sa magad nendega muidu?

Patsi panen tavaliselt. Sest muidu on nad hommikul nagu Z tähed. Mõned rastad juba on ka.

Kuidas sa pead sügad?

Hahhhaha. Nii nagu tavalised inimesed :'DDD

Okhai, leidsin mõned pildid ka.

Patsid olid siis umbes nädalakese vanad. Kes veel aru ei saanud, siis ma olen keskel.

2009 suve lõpp. Olin just lasknud patse parandada.

Septembri algus 2009. Toppisin mingid värvilised patsid pähe.

Eelmise aasta sügis tartöländis. Animatsuri ajal.

Praegune seis. Kunagi paari kuu pärast lasen uuesti kinni tõmmata patside otsakesed.

Tim Minchin. "So Live" ning "Ready For This?"

2010-03-01T18:02:00.004+02:00

See fakin aasta on kestnud kaks kuud, kolmas juba tiksub...ning praeguseks peaks olema kribatud mingi 5 filmiposti. Aga tehtud on vaid kaks. Arrghh. Nojah, üritan siis vaikselt järgi jõuda iseenesele seatud ülesandele.

Tegelikult need kaks järgnevat ee...asjandust päris filmide alla ei lähe aga kõigil on sellest pohh (eks?). Tegemist on kahe kontsertlindistusega hoopis. Whiiii.
Okei, räägin Tim Minchini kohta veidi juttu. Tüüp on 34-aastane Inglismaal sündinud koomik. Kasvas üles kuskil Austraalias vms. Ääähh, sellest on savi tegelt.
Pmst stand up comedian, ainult selle vahega, et ta esitab jutu vahele enda kirjutatud laulukesi ning saadab neid klaveril.
Inimesed kellele ei istu must huumor siis nemad ärgu seda vaadaku. Ausalt. Sest musta huumorit viskab Tim lausa ämbriga.

Niiih, aitab piltidest. Muide, kokku on Tim teinud 3 kava/showd/misiganesasja. "So Live", "Ready For This?" ja "So F*cking Rock". Mul õnnestus videoversioon saada vaid esimesest kahest. Kolmandaga on vist mingi värk, et seda ei võetudki videolinti, sest see oli special edition in UK only. Olemas on vaid mp3. (Võin ka eksida.)
Ja mingi värk on vist veel. "Rock n Roll Nerd". Waaahh, segadus.

"So Live"
Komöödia nagu komöödia ikka, mis tast ikka jahvatada. Räägib nalja, laulab natuke, mängib nii fakin hästi klaverit, et suu vajub lahti ning siis räägib veel nalja. Ongi kogu moos.
AGA ikkagi vaatan (tegelikult kuulan. Seda pole mõtet vaadata. Umbes 95% ajast võib seda vabalt lihtsalt taustaks lasta ning samal ajal midagi muud teha) ma seda üha uuesti ja uuesti ja uuesti.
My cup of tea. Täielikult.

Raudpoltkindlalt saab minult 10/10 hindeks.

"Ready For This?"
Hmm, musta huumori teemat on rohkem, kui eelmises. Noja loogiline ka, see on hiljem tehtud, kui "So Live". Kuid kuidagi...jääb natuke alla. Algus on küll kena - sähviv valgus, kiunuvad kitrariffid, must-valge valgus, rahvas hakkab võimsalt kaasa elama. Aga kui "So Live" moodustab kokku terviku, jutt voolab ühelt teemalt mõnusalt teisele, kõik naljad on ühtlaselt naljakad st umbes iga 10 minuti tagant saab jälle veidi aega naerukrampides mööda põrandat väänelda, siis selles on värk kuidagi tükeldatud. Asi ei klapi kokku...või on viga hoopis selles, et mõni laul või jutuke on kohutavalt naljakas aga järgmine kohe kuidagi ei küündi samale tasemele. Pikalt tuleb oodata, kuni järgmine naeruturtsatusi esile kutsuv lause/laulusalm tuleb.
Kujuta nüüd ette, et sa võtad kena puslekarbi ja paned pildi kokku. See oleks siis "So Live". Siis aga võtad uue karbi, mis oleks "Ready For This?", teed selle lahti ning see on täis makarone. No ürita nendest miskit kokku sobitada. Kohe kuidagi ei õnnestu.
Kuid siiski, päris mõnusaid kilde lendab vahetevahel, nii-et päris saast see ka pole.

Nojah, ütleme siis, et 8/10.

Nalja kuipalju.

2010-02-18T23:29:00.002+02:00

Helistab keegi võõras tundmatul numbril, vestlus näeb välja umbes selline:
Mina (võtan telefoni vastu): "Jaah?"
Helistaja: "Tere. Kellega ma räägin?"
M: "...telefoniga!"
H: "Ee...vabandust, vale number."
...piip piip piip...

Paar tundi hiljem helistab sama number:
Mina (vaatan, kuidagi tuttav number...ahjaa, see troll helistas ju enne. võtan vastu) "Jaaaah?"
Helistaja: "Eem...tere. Kellega ma räägin?"
M: "Tranahhui sa tropp helistad lambist inimestele! Sa isegi ei tea KELLELE sa helistad!"
H (väga kiirelt): "Oih, vabandust, head päeva."
...piip piip piip...

Nojah, mul oli vähemalt lõbus.

Sa oled tross rsk!

2010-02-15T15:59:00.002+02:00

Mida tahetakse inimesele öelda, kui ta pihta see "tross!" lendu saadetakse? Ma saan veel aru, kui ma ütlen kellelegi, et sa oled tropp või värdjas või debiilik. Aga tross?
Kas on tahetud öelda, et sa oled metallist? Kiuline? Tugev? Jäme? Väga vastupidav? Või hoopis on see ütlemine tulnud selle järgi, et 16. sajandil maadeavastajate kola tassivaid tegelasi nimetati nii...?
WTF?
Või on rohkem pandud rõhku sellele, et kui oled vihane siis võid ükskõik mis nimega sõimata? Peaasi ainult, et hääl oleks kuri ning nägu värdjalikult krampis jubedama mulje jätmiseks.

"Kuradi sepik rsk! Köis! Elasid kord eit ja taat! Nahhuj sa tuled mu kapsaaeda! Haamer! Kao minema või kütan sulle lilleaia lõusta asemele! Tross! Kaske-kaske!"
Nii või?

Kui keegi arvab, et teab mis värk on nende kahtlaste sõnadega sõimamisega, siis öelge palun mulle ka.

Äh, kuulake mjuuzikat parem. Lugu ei lähe küll eriti teemasse aga see on mul terve päeva peas kummitanud...weeeird.

Daybreakers

2010-02-14T18:18:00.006+02:00

Eelarvamused ning lootused enne muuvi vaatamist:
tuleb tore märul küllaldaste tagaajamiste ja tapmistega. Vahvad vampiirid jooksevad ringi, film tuleb põhjalik ning kaasakiskuv.

Tegelik olukord e siis filmist:
nojah, algus oli paljutõotav.
Aasta on 2019, inimrassist on järel vaid 5% ning vampiiride verevarud hakkavad lõppema. Kui aga vereimeja oma tavapärast toitu ei saa siis muutub ta mingiks libedaks nahkhiire-värdjaks, kel pole enam väiksematki aruraasu järel. Ja ta näeb väga kole ka välja.
Laborites üritatakse luua vereasendajat, et kõik kihvadega tegelased kenasti toidetud saaksid. Käib kibekiire töö.Tehakse juba katsetusi uute ainetega. Esimene katsealune lendab õhku ning kõik kohad on verd ja soolikaid täis.
Sweeeet!

Päätegelane on aga üks kangekaelne päätegelane kes keeldub inimverd sisse kaanimast ning tahab inimesi aidata. *awww* Ta tutvub täitsa kogemata mingi inimkambaga, kelle ultimate mission on inimrassi taas ülesehitamine. Kaastundlik vampiir, kes on muide puhtjuhuslikult ka teadlane otsustab neid aitama asuda. Nojah, kuni sinnamaani oli värgens täitsa põnev - on tapmist, on tagaajamist, on reetmist ja on värdjalikke hübriide, kes vampiire söögiks sooviksid kasutada.
Siis aga vajus kogu teema ära sama kiiresti nagu mõjub ühe soome tuntud joomahullu potentsile pehmendavalt panemise ajal kõlavad saksakeelsed kiljatused Arsloch! Ooooh, ich bin so klein und du bist so grooos! Ooh, geil, geil, ich komme!
Okei, mul läheb siin värgens väga käest ära.

Kokkuvõtvalt ütleks, et ei soovita eriti seda muuvit. Kui alguses tundub überhea teos olevat siis noh, tuleb pettuda. Ja mitte vähe. No pmst kõik toredad kohad ongi kokku klopsitud traileri jaoks ning ülejäänud värgi moodustab mõttetu soigumine.
Pettunud olen, väga pettunud.

Hinne:
4/10

mmikss sssaa kkirjjjutad nnagggu narkkkommaaaan!??? ahjaa, VÄRDJAS OLED RSK!

2010-01-29T16:48:00.003+02:00

Tere, te värdjad ajate mind närvi. Tänane teema on ainult ja ainult teile pühendatud.
Kas tõesti on seda palju palutud, kui ma ütlen, et tropp õpi õigekiri ära? Kasvõi natukenegi? Ahnii, või et eesti keel oli koolis 5 jah? Kirjandite eest said kiita ja puha...njaaa...ja õpetaja lemmiklaps...? Täitsa tubli oled ju siis. Kuule kindel, et sa mingi ajuhälvik pole? Ei ole? EI OLEGI? ...kas tõesti? Vau! Aga muidu pööningul on sul ikka kõik korras? Ei ole tunnet, nagu midagi oleks väga paigast ära? Ei?
....AGA MIKS SA VÄRD KIRJUTAD NAGU NARKOMAAN RAISK?

eeii ssittaks llahe onn nii onjää ,, ppanemmme kõikk koooss nüüd , lammbit kuskile tühikkkku . ppunktid JJA SSUUrrTÄähhedd käivvvad vahheldddummisssi . (LLLL) blljaa, kkurat sseddda tetteab , ,, kkust neeeedd ttühhhikuuddd jja punnktttidd ssiiisaa ssaiddd . ääh POHHHHH PPPPOLLLEE vvvÄÄÄÄ ?
ssu , ppildid rrattes nnagu , oomaigaadd . nnniiiii ilusadd d.
I LOVE THEM . (L)
JJASEEEETT , mma lubasin vvaielda , jjja vaidlen kka . hhhaahha . ** .
rreallly iiiirwoo .
bbad romancce , [ mmingi llamppi ] xdd .
ÜLIÜÜLIMUSIOLEDD .
KKALLLLLIIKALLLLLI .- (LLLL)

...wut? Mis toimub?
Kui inimene on täiesti kaine, arvutiga on kõik korras st see ei hangu ja sõrmed ka nagu liiguvad normaalselt siis mille kuradi pärast on vaja nii kirjutada? Mingi uus trend jälle millest mina midagi ei tea? Bljat, see on nagu mingi salakood ju. Mul võttis ikka kõvasti aega, et see näide siia tekitada.

Huvitav teema on aga juba see, et kas need ajuhälvikud kirjutavad tavalise paberi peale ka nii? (Ei Kish, sinu eelmise aasta jamamine ei loe, sa mängisid niisama tahtlikult lolli.) Võib-olla võime paarikümne aasta pärast koolilõpetajate kirjandeid lugedes samasuguste debiilsuste otsa komistada sest järsku on terve ühiskond asunud sedamoodi asju kirja panema.

Mis järgmiseks? Kirjutame numbrid ka nii? Te mu telefoninumbrit tahate?
5556646666777222222555555555555555
Helistage aga julgelt...kui suudate sellest läbi närida.

Teeme vannitoas rõõmsalt remonti

2010-01-24T16:54:00.003+02:00

Ma polegi vist maininud, et viimased nädal aega on meil vannitoas suuremat sorti remont käinud. No samas pole sellest sittagi hullu ka sest no keda kuradit huvitaks mitmenda akutrelli ma ära lõhkusin, palju seinast võetud plaate, mis oleks tegelikult tulnud alles hoida, minu käes tuhandeks ja üheks killuks purunes või mitu korda ma põrandatasandussegukotile peale astusin. Aga tegelikult oli mu algne plaan ikkagi sellest pajatada, kui lõbus on remonti teha.

Kogu see värk läks lahti sellest, et mingi vanni all olev toru läks katki ning alumiste naabrite lagi hakkas tilkuma. Mina oleks rõõmsalt neil nina ees ukse kinni löönd ja öelnud "head päeva teile, ma loodan, et te surete varsti", kui nad mu imelilusa pühapäeva hommiku ukse taga kobistamisega ära rikkusid. Kuna aga mu ülejäänud perekond polnud sellega mitte nõus, et allkorruse omad persse saata siis tuligi algust teha absull kõige sodi vannitoast väljaloopimisega.

Pesumasin tõsteti koridori, täpselt mu toa ukse ette. Paar päeva tagasi, kui ma öösel köögis kolistamas käisin ning unise peaga oma kullakalli voodi poole tagasi koperdama hakkasin suutsin ma sellele kuradi masinale täie hooga otsa kõndida. Varbad on siiani sinised.

Järgmisena kakkusime vanni välja. Mina oleks rõõmsalt laulu järgi talitanud e "...küll on kena vanniga trepist alla lasta..." kuid taaskord ei võetud mu suurepäraseid nõuandeid kuulda. Tüübid tassisid seljas selle kolaka 3 korrust allapoole. Ja nüüd üritage veel väita, et meestel on ajud. Oleks ju palju lihtsamalt saanud.

Kõik muu kola mille me sealt leidsime lendas kaarega prügikasti. Kellele seda sodi ikka vaja on, ostame uue staffi. Lausa uskumatu, kuidas nii pisikesse ruumi mahub nii palju saasta. It's magic!

Plaadid kakkusime ka seintelt ja põrandalt. Nad tahtsid neid tagasi panna aga ma "täitsa kogemata" lõhkusin need ära.

Siis me veel möllasime torudega, pintseldasime seina mingi lögaga ning kaotasime, otsisime, leidsime ja siis jälle kaotasime kruvikeerajaid ja mutrivõtmeid.
Ja lõpuks oligi valmis!
Esimene reaktsioon: "kui palju see klaas maksma läheks, kui ma selle ära lõhuksin...?"

...tüüpiline Muffin.

Ahjaaaa, küsimus: kuidas kuradi moodi ma peaksin nüüd seda ruumikest kutsuma sest tegelikult vanni seal ju enam ei ole. Duššituba?

Muhkel von Muffin - lisablogi

2010-01-24T00:29:00.002+02:00

Lihtsalt üks pisipisike teadaanne:
tegin endale tööd juurde ning klopsisin valmis lisablogi.
Vot selle.
Sinna hakkavad lendama kõik mu joonistused, mingid jutu moodi asjad ja vahetevahel üliüliüliharva võibolla ka mõned riimuvad värgensid ning seepärast on teema suht priva.
Kui sa suudad kenasti küsida siis on võimalus isegi kutse saada.

Black Sheep

2010-01-21T14:17:00.001+02:00

5 päeva kestev nädalavahetus on lõbus, väga lõbus. Tegelikult ma ikka päris niisama koolist üle ei lase. Paar päeva tagasi suutsin sellise nohu saada, et taskurätikuks oleks mõistlikum kasutada mingit hiiglaslikku lina või tekikotti. Nuuskan nii jubedalt, et kardan nina kõige täiega otsast tulevat. Teisest küljest poleks jällegi siis tarvis nuusata, kui keset nägu on suur auk, kust saaks lasta tatil otse kuskile kaussi voolata.
Noja, see selleks, enne end Black Sheep-i vaatama sättimist teadsin sellest vaid niipalju, et ta üks koomiline horror ole. MNC sama filmi pihta käivasse postitusse ma süveneda ei viitsinud ning seepärast ma midagi eriti oodata ei osanud ka.
Vaatamisega oli ka nii nagu oli - jõudsin umbes 15min ära vahtida, siis panin pausile ja läksin kööki teed tegema ja midagi hamba alla otsima. Tagasi tulles polnud mingit tahtmist samal ajal süüa ning jõledaid õgard-lambaid järjekordset ohvrit puruks rebimas vaadata (mul on mingi viga vist küljes, et ma alatasa midagi soolikaid ja verd meenutavat staffi ise ka zombimuuvide ajal näost sisse ajan) ning seepärast panin värgensi üldse kinni.
Järgmine katse film korralikult ja tähelepanelikult lõpuni vaadata õnnestus mul enam-vähem. Kuid nüüd siis filmi kohta...

Muuvi räägib - nagu mõned juba aru on saanud - lammastest. Määä selle peale. Kas saab olla midagi armsamat nunnudest ja pehmetest ja pisikestest lammastest?
Jah, saab. Ja need on...*trummipõrin*...zombilambad!
Filmi tegevus toimub Uus-Meremaal, kus rahaahne talumees on otsustanud luua hüpersupermegalambad, et veelgi rohkem pappi kokku ajada. Asja keeravad aga mõnusalt metsa farmeri just saabunud vend, kes paaniliselt kardab neid pehmeid valgeid sõrgadel keksivaid olevusi ning loodusearmastajatest hipipaarike.
Viimased tegelased suudavad varastada laborist mingi toksilise jäätme, mis tegelikult tuleks hävitada. See lögapurk aga puruneb ning välja kargab väga söögihimuline lambavärdjas.
Pmst käibki filmis pea kogu möll selle ümber, kuidas peategelased kurjade lammaste, kelle seas levib viirus lausa rämeda kiirusega, eest põgenevad. Rohkem mulle meelde ei jäänud, kui filmi algus ja lõpp. Keskpaik on kuidagi hägune. Vaid mõned kenad kohad suutsid end mu mälusoppi talletada (või on siiski süüdi see, et ma vaatasin filmi tegelikult juba mitu nädalat tagasi ära ainult selle faking teksti sisse klõbistamisega ei viitsinud varem tegeleda - no mine võta nüüd kinni, milles värk on). Kuskilt aju pimedatest ja kaugetest urgastest suutsin aga välja koukida mõned kenad stseenid. Näiteks olid meeldivad kohad muuvis need, kus iivõl lambukesed farmiomaniku uue ja ilusa utekese presentatsioonile tulnud rahvast puruks rebivad, peategelased maa all kurjade zombilammaste eest põgenevad või siis see, kuidas nad täiskiirusel sõitvast autost välja hüppavad, et lõunasöögiks saamisest pääseda.

Möllamist jätkub kenasti terveks filmiks, kuid nüüd - hinne.
6.5/10
No kuulge, kammoon, polnud just kõige parem asi, mida ma olen näinud aga ega sinna täieliku saasta alasse ka ei kippunud.

Valutav kael ja kahtlane huumor.

2010-01-17T22:38:00.000+02:00

Esimene teema on värgist, et hoolimatta sellest, et ma valutan igalt poolt, suutsin ma kahe päevaga kokku kirjutada enam-vähem heal tasemel uurimistöö. Tegelt on eriti suur tänu sellistele inimestele nagu Katz, Jeesus ja Kurivaim, kes viimasel hetkel mu mõningatele intervjuu küsimustele vastasid. Viele danke^^
Aga ikkagi teevad eriti pörrgulikku valu just kael ja selg. Noja, sellele on lihtne seletus ka - tänu tervele hunnikule kontserditele, kus ma olen ringi tõmmelnud, lava ees headgangbangiga möllanud või moshpittides igat pidi vehkinud, olen suutnud end nii katki teha, kui veel vähegi saab. Polnd just hea mõte näiteks HRL-il kael sodiks moshida ning siis pooljoomasena künklikul pinnasel magada mingid heinatuustid kaisus, kui samas oleks võinud end natukenegi liigutada, oma kere telki vedada ning magamiskott ümber tõmmata. Loll pea on ihu nuhtlus nagu öeldakse.
Mingid kahtlased raksud käivad ka kaelast ja seljast aeg-ajalt läbi.
Ei ma muidu ei räägiks aga lihtsalt ilgelt valus on. Arsti juurde ka keeldun minemast. Nende esimene reaktsioon oleks arvatavasti: "oooo. sina jälle siin? :D" ning järgmise asjana kupatavad nad mind jälle röntgenisse. Aga mina oskan ~~iseendalegi üllatuseks~~ vahel teiste inimeste mula veidigi tähele panna ning kuskilt ma kuulsin, et röntgenkiired pidid nagu kahjulikud olema või nii. Ma olen mingi um...umbes 20 korda vist juba pidanud oma luudest-kontidest kiirguse läbi laskma saata sest arstitädisid täiega huvitab, et kas nüüd on luumurd või mõra või on midagi vapsje oma kohalt minema liikunud.

Aga vot teine teema on sellest, et ma isegi ei tea mille kuradi pärast ostsin ma endale sellise asja nagu päeviku sest mitte midagi ma sinna tegelikult sisse ei viitsi kirjutada. Koolipäevikust käib jutt muide.
Ainult Kaisa sodib seda vahepeal. Leidin kiirelt mõned minutid, et teha pildid sellest kraamist mida ta mulle sinna kirjutand-joonistand on. Siit ka põhjus, miks teine (ehk siis see) postitusepool talle ja ainult talle pühendatud on - keegi teine lihtsalt ei saa meie kahtlasest, ajuvabast ja täiesti suvalisest huumorist aru tavaliselt.
Aga te võite ikka neid pilte vaadata ja mõelda, et küll on ikka imelikke inimesi siin maailmas :D

reedeni aed (+ mingi kahlane joonistus).

ema palun loe mulle!

kingi Künnapuule üks kena päev!

täna teeme ajalootunnis tööd!

heigotamispäev. HEIGOTA!

vene bajaani päev

söö banaani ja mängi bajaani!

või vastupidi

LEEDI KAAGA

tänane õnnelause: tee midagi!

täna on ilus, pilves selgimistega ilm. Tuul 17m/s. Tee midagi kasulikku!

olen julge

kannan helkurit ja värvikiivrit

ülemaailmne uusaasta!

tuletame meelde liikluseeskirjad!

(+ joonis)

noorpaar,

altari ette!

P: ma ei taha!

M: vasta kukalt sulle!

ära mõtlegi siia midagi kirjutada!

reipalt kooli uiskudel!

meil on elu keset (keemia) metsa

13 reede, tuletan meelde

TSENNIFEEER

minu esimesed sammud

stapptantsu battle @ madhouse!

stiilipidu teemal "Evelin Ilvese mitu nägu"

I ♥ NOKKLOOM NEEME

õielee, õielee

öelge ausalt - kes tahab põiele? :)

kooli vastu protestimispäev

(julged?)

väikest kasvu merisigade päev

NAD ÕITSEVAD!

kingi Mürgile üks kena päev!

täna teeme füüsikas tööd

täna on trotsipäev!

trotsi raskusi

kes nalja teeb, saab peksa!

pidustused!

topeltsünnipäev "Lenin ja Eleri" : 155 aastat

tõstetakse üles nii Eleri, kui ka vene soost juubilar!

LABIDAD KAASA!

PS. Kunagi lähiajal soperdan mõne filmiposti ka valmis. Ei maksa veel lootust kaotada, küll ma jõuan :)

Tee tööd ja näe vaeva, muidu tuleb armastus.

2010-01-15T00:24:00.002+02:00

Päris nii see vist ei olnud, nagu pealkirjas, aga sitta kah, käib nii ka.

Aga mõte on iseenest õige ju. Tuleb kõvasti tööd teha ja vaeva näha. Muidu võid asuda eirama igasuguseid füüsikareegleid, kõik bioloogias õpitu kaob ühe hetkega meelest ning gravitatsioon ka järsku enam ei tööta. Käid ringi pea pilvedes, mitte mõhkugi aru ei saa, mis ümber toimub, kõhus laperdavad liblikad ringi, jalad muutuvad nuudliteks ning kõigele tipuks hakkab mingi elekter ka veel särtsuma. Mõnikord läheb asi nii hulluks ära, et kõige ebasobivamatel hetkedel löövad põlved naksti nõrgaks ning siis pole teha muud, kui mängida, et "a ma niisama seon saapapaelu kinni.... :D" Vahepeal täitsa armas isegi. Vahepeal.
Aga hoidku...eem...(ma ei ütle praegu siia jumal)...hoidku ma ise selle eest, et lugejatel veaks ning ma nii lolliks peast ei läheks. Muidu ei hakka siia tulema muud, kui lapselik ja loll lälin lilledest, südamekestest ja õnnelikust maast, kus kõik on 24/7 ära pööranud ja armastavad kõike, mis nende ümber.

Aga mina olen ikka endine. Kuigi jah, ma veel mõtlesin, et olen sellest aastast tublim, lahkem, sõbralikum, raskemini ärritatav, vähem ropendav ja muud toredat. Sittagi. Aasta algus hakkas täitsa kenasti minema isegi. Üritasin end käsile võtta. Terve eelmise poolaasta mängisin lolli ning magasin niisama, vaheajal tegin aga endale selgeks, et no kurat, nüüd oleks küll viimane aeg ajud tööle panna. Olin tubli ja hakkasin õppima isegi. Minu puhul täitsa kena algus. Kuid siiski-siiski, ärgem laskem end sellest petta.
Seda võiks nimetada um...vaikuseks enne tormi. Just vot nii jah. Sest paar päeva tagasi suutsin oma ema peale nii kuradi kõvasti vihastada (viimase paar aasta jooksul arvatavasti üks rämedaimatest raevutsemistest), et viskasin teda raamatuga. Fakin paks raamat oli, kõvade kaantega ja puha. Ikkagi Eesti punk. Emps jõudis õnneks eest ära hüpata aga köide lendas ilge kolinaga vastu betoonseina. Nüüd tuleb raamatukogutädidele seletada, miks kaks nurka täiesti puruks on.

(Indreku tehtud pilt arvatavasti. Ta ei saa paari meetritki astuda ilma, et klõpsutaks järjekordse laari pilte igast lumistest puudest ning värvilisest taevast.)

Tänasest olen debiilik.

2010-01-10T23:04:00.001+02:00

Nii, nüüd on kõik! Mina hakkan ametlikult debiilikuks! Edaspidi võite kõik ise oma joonistused joonistada, kirjutised kribada ning mõtted mõelda. Mina loobun!
Kas keegi on üldse mõelnud, kui lihtne elu on lollidel? Keegi ei küsi nende käest kunagi ühtegi teenet. Sest nad on ju lollid! Nad keeraksid asja veel rohkem metsa, kui algselt on.
Seoses sellega, et mu fakin kallitele sõpradele ja tuttavatele meeldib mind lihtsalt aeg-ajalt rõvedalt ära kasutada, kui nad ise enam oma juttudega, kritseldistega ja mõtete mõtlemisega hakkama ei saa, siis olen ma otsustanud vähemalt lähemaks kaheks kuuks igasugused teenete tegemised lõpetada.
Haa!

Mu usun, et seda kirjutist sobib väga hästi illustreerima üks pilt, mille ma imekombel arvutist leidsin ning mis väljendab hästi seda, et tegelikult olin ma juba suvel veidi idiootsete kalduvustega sest ma suutsin selle masina paar minutit hiljem peale pildi tegemist kraavi sõidutada.

Muuviblogard Muhkel

2010-01-10T03:04:00.001+02:00

Teadaanne!
Mina, Muhkel von Muffin, hakkan sellest aastast aeg-ajalt muuvipostitusi tegema sest......sest...jah (fakk, ma peaks välja mõtlema MIKS ma üldse seda teen, aga noh jah, see selleks). Aga fakt on see, et kribama ma neid hakkan. Praegu on iseendaga aastane leping. Vaatab veel, mis 12 kuu pärast saama hakkab. Et kas pikendan siis või saadan asja perse.
Jätan endale täieliku õiguse koheselt leping katkestada, kui värk liiga läilaks või üksluiseks ära läheb, tervislike probleemide ilmnemisel või muudel kahtlastel põhjustel, mis ma kohapeal välja mõtlen.
Tervislike probleemide alla lähevad muide lisks kõigele muule pasale ka ootamatu rasedus, mõlemad murtud käeluud, kaugele arenenud depressioon, elektriga üheks saamine (vardad seinakontakti, juhhuu) ja koomasse langemine/kukkumine/vajumine.
Uue posti mõne filmi kohta üritan teha umbes iga paari nädala tagant. No kuuulge, see teeb VÄHEMALT 24 tükki terve aasta kohta, olge rahul sellegagi.
Mingit jubedat jura ma filmi kohta arvatavasti ajama ei hakka, lihtalt räägin nii, nagu asi mulle tundus. Kui ei meeldi minu arvamus - palun väga, mine mujale. Mina sind siin kinni ei hoia. Aga kui sul on millegipärast viitsimist (no kurat, vägev tahtejõud sul) seda sodi lugeda, siis oled alati teretulnud.
Hindan 10 palli süsteemis. Vahepeal võib tekkida erandeid ning veidiveidi välja minna sellest skaalast. Ärge siis paanikat tekitage.
Kuna ma uut blogi lihtsalt selle kraami mahutamiseks teha ei viitsi siis lihtsalt hakkan postitustele sildikesi lisama. Äkki aitab veidi orienteeruda.
Ahjaa, seda tahtsin ka öelda, et kuna ma vaatan tegelt sitaks palju filme aga ofkoors ma kõigi nende kohta midagi kribama ei hakka siis valin lihtsalt mõne suvalise. Võibolla natuke katsun hoida nende muuvide poole, mida igal pool väga ei reklaamita ja ei ürita näiteks ummistada tavalugeja niigi vaevatud peakolu järjekordse arvamusavaldusega Avatari kohta.
Enjoy!

minu nunnu - 2009

2010-01-08T20:56:00.001+02:00

Geniaalne idee - kui on sitt tuju siis hakka photoshopiga (või mingi muu pilditöötlusprogrammiga) jamama. Tunnike nokitsemist ning igasugune soov esimesele ettejuhtuvale inimesele peksa anda on läinud.