Oh kooliaeg, oh kooliaeg...

Suvine plogipaus on möödas. Kool algas ja Muff kolis tartoländi (kes veel ei teadnud). Koolist veidi pikemalt kah. Kõige hämmastavam on muidugi see, et mulle päriselt ka meeldib end hommikul voodist välja veeretada, et päeval õppeasutuses produktiivne ning töökas olla. Ei usu eriti, et tegemist on kõigest esialgse vaimustusega. Kuigi jah, langetan tõesti pea, surun käed vastu maad ning saan täitsa päriselt aru, et mingil hetkel võib natüürmortide joonistamine, värvikaartide tegemine ja korraga üheksakümne kompositsiooniülesande sirgeldamine üle visata. Kuid ma rõhutan endiselt, et ma pole elus veel enne tundnud, et ma tõesti tahan päevas 7-9 tundi vahelduva eduga koolis ringi jännata.
Kui päeva jooksul saada praktiliselt igast suunast, nurgast ja asendist rohkelt positiivsust, mis lihtsalt sõna otseses mõttes laksab vastu nägu, siis on olukord ju täitsa ee....positiivne! Näiteks tundide ajal ja tundide vahel mõnusad suitsupausid, kohvi-, ja kakaoautomaat kõrvalmajas (35 sendi eest saab täitsa arvestatava topsitäie kuuma mõnusat jooki, millega mööda õppeasutust ringi tuiata), meeletult toredad kursusekaaslased, janiiedasi.
Ja kes mulle karlovasse külla tahavad tulla, siis andke aga teada. Igasuguset normaalse kvaliteediga kunstipläusti võite kah tuua. Lõuendeid (palun palun palun tooge mulle suuri lõuendeid), pintsleid, paberteipi, akrüülvärve, vesivärve, pliiatseid, lademetes 0,1 ja 0,3 otsaga tintekaid ning otseloomulikult kõike muud, mida üks kunstihingega elukas võib vajada. Valgest seinavärvist ei ütleks ka ära.

Nii ta on tõesti, sest koolis kasutan ma paari pliiatsit, pastakat ning mappi. Aga kunztikraami läheb lihtsalt kodus mökerdamiseks vaja. Meeletud inspiratsioonihood on pidevalt.