tuumaplomm

Ükspäev käisin koolis. Rohkem küll nagu tegelikult söögivahetunni pärast, a Dessu suutis mind ära rääkida (st kraamis rahakoti välja ning andis mulle pappi veits), et ma Frau Parve tundi tuleksin. Täitsa fun oli isegi. Bioloogias käisin kah Kaisa õpikut sodimas ning võlureid joonistamas.


Täna pärastlõunal näiteks, kui ma peale unemaratoni üles ärkasin, mõtlesin täitsa tõsimeeli, et juba on neljapäev käes. Esimesed küsimused olid muidugi "Mille kuradi pärast Chan mulle ei helistanud, pidin ju tarto minema temaga" ning "Miks on kell pool neli päeval?" a kaks sekundit hiljem oli juba pohhui - sitta kah, las MNC passib omaette - mina magan edasi hambad laiali.
AGA, kuna on hoopis kolmapäev, ning mul tuleb end ikkagi homme tartusse vedada, siis sorry Mannu ja ära mind maha löö, eks.


Kes lootis, et juttu tuleb niigi äraleierdatud teemast ning ma hakkan väga valjuhäälselt sõna võtma stiilis "Aga mina tahan tuumajaama ja kui sina ei taha siis sa võid end vabalt happetünnis leotada", anna sina ka mulle andeks, sest mul pole plaaniski seda teha. Kuigi, happetünnis võid sa ikkagi mulistamas käia.


Ja Ingu, ma ei viitsi nädalavahetusest kirjutada. Sest mul tuleb nüüd end koeraga välja jalutama vedada. Ja kuna ma tegin just hiljuti mingit kuradi 20-tunnist voodijoogat stiilis "mida kauem ma magan, seda parem" ning esimese asjana peale väljast tulekut lähen ma hoopis vannituppa end kasima sest ma haisen nagu tõhk ja taimed närbuvad, kui ma neile natukenegi lähemale lähen, kui 2 meetrit mu juuksed on tervelt 21 tundi juba pesemata ning sellist räpasust ei tohi üks endast lugupidav näitsik enesele loomulikult lubada.


Ühte pilti ma teile loomulikult näitan - üks nv õhtusöökidest, mille me Gatohiga koos kokku klopsisime.